Majandus Flashcards
(29 cards)
Sisemajanduse kogutoodang ehk SKT (SKP, GDP)
Sisemajanduse kogutoodang on teatava ajavahemiku (kvartali või aasta) jooksul mingis piirkonnas kõigi loodud toodete ja teenuste koguväärtus.
Mis mõjutab SKP kasvu?
- lühiajaliselt tarbijate ja ettevõtjate kindlustunne, eelarvepoliitika, rahastamistingimused jms.
- pikaajaliselt rahvaarv, kapital, tehnoloogia, ideed.
Nominaalne ehk jooksevhindades SKP
näitab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades
- kasutatakse peamiselt suhtarvude leidmisel, nt riigivõlg/SKP, jooksevkonto/SKP jne
Reaalne ehk püsihindades SKP
näitab toodetud kaupade ja teenuste maksumust muutumatutes baasperioodi hindades.
- kasutatakse majanduskasvu iseloomustamiseks
SKP arvutamine Kulu- ehk tarbimismeetodil
SKP = C (eratarbimine) + I (investeeringud) + G (valitsuse kulutused) + (X-M) (netoeksport ehk eksport miinus import)
SKP arvutamine Tulu- ehk sissetulekumeetodil:
SKP = hüvitised töötajatele (palk, sotsiaalmaksed) + amortisatsioon (põhivara kulum) + kaudsed maksud (toote hinna sees olevad maksud) + tegevuse ülejääk ja segatulu (peamiselt ettevõtete kasum)
SKP arvutamine Lisandväärtuse- ehk tootmismeetodi
SKP = lisandväärtus tegevusalades + netotootemaksed (nt käibemaks, aktsiis)
Tarbijahinnaindeks
Tarbijahinnaindeks (THI) on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust.
- mõõdab keskmise tarbija ostukorvi (arvutatud eelmise kalendriaasta tarbimise struktuuri põhjal)
- avaldatakse iga kuu
Inflatsioon
üldine hinnataseme tõus (ehk raha ostujõu vähenemine)
Deflatsioon
üldine hinnataseme alanemine (ehk raha ostujõu suurenemine)
Isik kvalifitseeritakse töötuks, kui ta:
- kuulub vanuse poolest tööjõu hulka.
- ei töötanud kogu arvestusperioodi (nt eelmise kuu) jooksul.
- otsib aktiivselt tööd. Muu hulgas tähendab see et ta ei ole õpilane, üliõpilane, ajateenija, kinnipeetav, haige ega pensionär.
Tööjõud = töötud + hõivatud
Siirdetööpuudus (frictional unemployment) (Tööpuuduse liigid)
on seotud töökohavahetustega (parema töö otsimisega).
Struktuurne tööpuudus (structural unemployment) (Tööpuuduse liigid)
on põhjustatud töötute oskuste, kvalifikatsiooni, asukoha jms ning ettevõtete vajaduste mittevastavusest.
Tsükliline tööpuudus (cyclical unemployment) (Tööpuuduse liigid)
esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest väiksem. Majandusliku olukorra paranedes selline tööpuudus väheneb.
Vabatahtlik tööpuudus (voluntary unemployment) (Tööpuuduse liigid)
on seotud asjaoluga, et inimesed ei soovi kättesaadavatel tingimustel töötada.
Varjatud tööpuudus (hidden unemployment) (Tööpuuduse liigid)
on seotud inimestega, kes ei otsi aktiivselt tööd, kuigi tahaksid põhimõtteliselt töötada.
Tööpuuduse liigid
- Siirdetööpuudus
- Struktuurne tööpuudus
- Tsükliline tööpuudus
- Vabatahtlik tööpuudus
- Varjatud tööpuudus
- Registreeritud tööpuudus
- Loomulik tööpuudus ehk NAWRU
Maksebilanss
on statistiline aruanne, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Perioodiks on tavaliselt kuu, kvartal või aasta.
Bilansi ühele poolele (deebet) koondatakse maksed, mida kõik selle riigi majandusüksused on aasta jooksul välisriikidesse teinud, ja teisele poolele (kreedit) kõik neile majandusüksustele välismaalt laekunud maksed.
Millest koosneb maksebilanss?
Maksebilanss koosneb jooksev- ja kapitalikontost, mis iseloomustavad majanduse positsiooni ülejäänud maailma suhtes, ning finantskontost, mis näitab jooksevkonto finantseerimist ehk välisfinantseerimis-allikate struktuuri.
Jooksevkonto
võtab kokku riigi rahvusvahelise kaubavahetuse ja teenuskaubanduse tehingud ning annab teavet esmase ja teisese tulu liikumise kohta.
Alternatiivne selgitus: jooksevkonto iseloomustab säästmise ja investeeringute suhet majanduses. Ülejäägis jooksevkonto tähendab, et säästmise osakaal SKP-st on suurem kui investeeringute osakaal.
Positiivne saldo ehk jooksevkonto ülejääk
näitab, et riik teenib rahvusvahelistest eksporditehingutest rohkem kui ta kulutab imporditehingute peale ehk on muu maailma suhtes netolaenuandja.
Otseinvesteeringud (Finantskonto)
investor teeb investeeringu, mis annab talle kontrolli või olulise mõju teise riigi ettevõtte juhtimise üle
Portfelliinvesteeringud (Finantskonto)
hõlmavad tehinguid kaubeldavate väärtpaberitega (peamiselt omandiväärtpaberid, võlakirjad, rahaturuinstrumendid)
Tuletisinstrumendid (Finantskonto)
finantsinstrumendid, mis on seotud teise konkreetse finantsinstrumendi, indikaatori või kaubaga ja mille kaudu saab finantsturgudel kaubelda konkreetsete finantsriskidega
