eesti keel ja kirjandus Flashcards
(36 cards)
Probleemlood
Kirjalikud esseed, mis kirjeldavad ühte konkreetset probleemi, selle põhjusi ja tagajärgi ning võimalikke lahendusi
Arvamuslood
edastavad kirjutaja enda arvamust ja seisukohti, arvamusi peab põhjendama ning keskenduma ühele kindlale teemale
Repliik
arvamusloo lühivariant, mis edastab kirjutaja seisukoha mingil teemal lühidalt ja konkreetselt
Juhtkirjad
ajalehes või ajakirjas harilikult arvamuslugudest eespool avaldatud ning toimetuse seisukohta väljendav artikkel, mis käsitleb mingit aktuaalset teemat.
arvustus
arvamusteksti žanr, mida iseloomustab kriitilisus.
Portree-
Portree- ja olemuslood- võib olla: intervjuu, reportaaž, probleemlugu, ei tohi eksida faktidega, pakub põnevat ning haaravat lugemist. Üldjuhul intervjuud inimestega.
Isikustamine-
personifikatsioon, kõnekujund, metafoori alaliik, kus elutule ja elus loodusesemetele ning abstraktsetele mõistetele omistatakse inimlikud või vähemalt elusa omadused ja võimed.
Metafoor-
on kõnekujund, troop, mille käigus kantakse ühe nähtuse või objekti omadused või tunnused sarnasuse alusel üle teisele, nõnda et põhikujutluse (nt noorus, päike) asemele tekib uus, asekujutlus, mis ongi metafoor (elukevad, sinitaeva silm - K. J. Peterson)
Võrdlus-
kirjanduses kõnekujund, milles kõrvutatakse kaht objekti või nähtust mingi ühistunnuse alusel. Võrdluse vormilisteks tunnusteks eesti keeles on sidesõnad kui, nagu, otsekui, justkui, olev kääne, vahel ka mõttekriips või koma.
Epiteet
taideline lisandsõna, mis tõstab põhisõna mõiste tunnusest esile autori arvates mõnd tähtsat joont (nt: “Silmad nii säravad, sügavad, sametimustad…” M. Under)
Lisand ?
Lisand on nimisõnaline täiend (lisandus/täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega.
Lisandiliigid
Eeslisand- ei eraldata komadega
Järellisand- eraldatakse komadega järgnevalt:
üldjuhul komastatakse mõlemalt poolt
omastavas käändes eestpoolt
olevas käändes ei järellisandit komaga ei eraldata
Täpsustuslisand
edastab põhisõna kohta lisainfot, mis kergendab selle referendi äratundmist, kuid ei ole ilmtingimata vajalik. Põhisõnast eraldatakse see pausi või kirjavahemärgiga: “Tuljakut”, minu lemmikkoorilaulu.
Piiritluslisand
Piiritluslisand
piiritleb põhja, on selle äratundmiseks ilmtingimata vajalik. Põhisõnast piiritluslisandit ei eraldata: Kalevi kommivabrik.
Kirjandi ülesehitus (osad, nende sisu, lõikude ülesehitus) + praktiline ülesanne - lõigu kirjutamin
-Sissejuhatus
Vihje teema kohta, küsimus, probleem, tuummõte (3-4 lauset).
-Sisulõigud
Teemaarendus ja arutlus. Väide, näide, selgitus, järeldus.
-Kokkuvõte
Asja lühiülevaade, vastus küsimusele ja selgitus probleemile.
Lõiku alustada taandreaga.
Ära korda nelja rea ulatuses sõnu ja sõnatüvesid.
Kontrolli lause sõnajärge.
ÜTE
ÜTE- on lausesse kiilutatud sõna/fraas/nimi, mis näitab, kelle või mille poole pöördutakse. Näide: Teie, poisid, jätke see auto juba rahule!
Lihtlause -
lause, mis väljendab ühte tegevust ja milles on üks öeldis.
koondlause
Koondlause - lihtlause, milles on mitu samale küsimusele vastavat lauseliiget: alust, sihitist, määrust, öeldistäidet või täiendit:
Koondlause korduvad lauseliikmed eraldatakse üksteisest koma või sidesõnaga (ja, ning, või, ega, ehk, nii… kui ka, kuid, aga, ent, vaid).
Koma ei panda tavaliselt sidesõnade ja, või, ehk, ega, ning, nii… kui ka ette.
Koma pannakse sidesõnade aga, vaid, kuid, ent ette.
Koolonit kasutatakse koondlauses juhul kui korduvate lauseliikmete ees on kokkuvõttev sõna või sõnaühend.
Mõttekriipsu kasutatakse siis, kui korduvate lauseliikmete järel on kokkuvõttev sõna või sõnaühend.
Liitlause -
lause, mis väljendab kaht või enamat tegevust või mõtet ning milles on kaks või enam öeldist.
Rindlause
Rindlause - liitlause, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest:
Rindlause kirjavahemärgid:
Rindlause osalauseid eraldatakse sageli komaga.
Näide: Mati laulab, Kati tantsib.
Sidesõnade ja, ning, ega, kas, või… ette enamasti koma ei panda.
Näide: Jaan sööb leiba ja Peep matsutab saia.
Sidesõnade aga, vaid, kuid, ent ette pannakse koma.
Näide: Ta polnud seda harjutanud, kuid sai hästi hakkama.
Koolonit kasutatakse rindlauses siis, kui teine osalause seltab, täpsustab või täiendab eelmise osalause mõtet.
Näide: Olen palju reisinud: alustuseks käisin Soomes, seejärel viis tee mind Hispaaniasse ja lõpuks rändasin Hiinas.
Mõttekriipsu kasutatakse siis, kui tahetakse eelneva osalause mõtet esile tõsta või väljendada üllatust.
Näide: Ükski antud variantidest mulle ei sobinud - seega pidingi ise tööle asuma.
Semikoolonit kasutatakse pikemate, omavahel tähenduslikult nõrgemalt seotud osalausete vahel.
põimlause
liitlause, mille üks osalause alistub teisele:
Põimlause sõltumatut osalauset nimetatakse pealauseks, sellele alistatud osalauset kõrvallauseks.
Kõrvallause algab:
alistava sidesõnaga: et, nagu, kui, sest, kuni, kuna, ehkki, kuigi, justkui, siis kui, otsekui, sellepärast et jt;
siduva määrsõnaga: kust, kus, millal, kuhu, mismoodi, kuidas, miks jt;
siduva asesõnaga: kes, kelle, mis , mille, keda, kellena, mida, millega, kellega jt.
Kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga!
Kõrvallause võib paikneda pealause järel, sees või ees.
NB!:
Põimlause sõnajärg:
Põimlause sõnajärg:
Siduvad sõnad kes, mis ja nende käändevormid peavad paiknema kõrvuti selle sõnaga, mille juurde nad kuuluvad.
Pealause algab öeldisega, kui kõrvallause asub pealause ees.
Kui kõrvallause paikneb pealause järel, siis on öeldis üldjuhul kõrvallauses teisel kohal nagu lihtlauseski, harvemini kõrvallause lõpus.
Tsiteerimine
Tsiteerimine- ehk tsiteering on teisest kirjalikust või suulisest tekstist või sama teksti teisest osast pärineva tekstilõigu paigutamine kirjalikku või suulisse teksti koos selle toimingu märgatavaks tegemisega, tavaliselt koos selle tekstilõigu autori, allika või mõlema äranäitamisega
Refereerimine-
Refereerimine- ühe või mitme autori seisukohtade sisulähedane ümbersõnastamine.
Refereerida on võimalik parafraseerides, summeerides ja sünteesides.