eesti keel ja kirjandus Flashcards

(36 cards)

1
Q

Probleemlood

A

Kirjalikud esseed, mis kirjeldavad ühte konkreetset probleemi, selle põhjusi ja tagajärgi ning võimalikke lahendusi

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
2
Q

Arvamuslood

A

edastavad kirjutaja enda arvamust ja seisukohti, arvamusi peab põhjendama ning keskenduma ühele kindlale teemale

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
3
Q

Repliik

A

arvamusloo lühivariant, mis edastab kirjutaja seisukoha mingil teemal lühidalt ja konkreetselt

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
4
Q

Juhtkirjad

A

ajalehes või ajakirjas harilikult arvamuslugudest eespool avaldatud ning toimetuse seisukohta väljendav artikkel, mis käsitleb mingit aktuaalset teemat.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
5
Q

arvustus

A

arvamusteksti žanr, mida iseloomustab kriitilisus.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
6
Q

Portree-

A

Portree- ja olemuslood- võib olla: intervjuu, reportaaž, probleemlugu, ei tohi eksida faktidega, pakub põnevat ning haaravat lugemist. Üldjuhul intervjuud inimestega.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
7
Q

Isikustamine-

A

personifikatsioon, kõnekujund, metafoori alaliik, kus elutule ja elus loodusesemetele ning abstraktsetele mõistetele omistatakse inimlikud või vähemalt elusa omadused ja võimed.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
8
Q

Metafoor-

A

on kõnekujund, troop, mille käigus kantakse ühe nähtuse või objekti omadused või tunnused sarnasuse alusel üle teisele, nõnda et põhikujutluse (nt noorus, päike) asemele tekib uus, asekujutlus, mis ongi metafoor (elukevad, sinitaeva silm - K. J. Peterson)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
9
Q

Võrdlus-

A

kirjanduses kõnekujund, milles kõrvutatakse kaht objekti või nähtust mingi ühistunnuse alusel. Võrdluse vormilisteks tunnusteks eesti keeles on sidesõnad kui, nagu, otsekui, justkui, olev kääne, vahel ka mõttekriips või koma.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
10
Q

Epiteet

A

taideline lisandsõna, mis tõstab põhisõna mõiste tunnusest esile autori arvates mõnd tähtsat joont (nt: “Silmad nii säravad, sügavad, sametimustad…” M. Under)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
11
Q

Lisand ?

A

Lisand on nimisõnaline täiend (lisandus/täpsustus), mis tähistab sedasama olendit, eset või nähtust mis põhigi, kuid teiste sõnadega.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
12
Q

Lisandiliigid

A

Eeslisand- ei eraldata komadega

Järellisand- eraldatakse komadega järgnevalt:
üldjuhul komastatakse mõlemalt poolt

omastavas käändes eestpoolt
olevas käändes ei järellisandit komaga ei eraldata

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
13
Q

Täpsustuslisand

A

edastab põhisõna kohta lisainfot, mis kergendab selle referendi äratundmist, kuid ei ole ilmtingimata vajalik. Põhisõnast eraldatakse see pausi või kirjavahemärgiga: “Tuljakut”, minu lemmikkoorilaulu.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
14
Q

Piiritluslisand

A

Piiritluslisand
piiritleb põhja, on selle äratundmiseks ilmtingimata vajalik. Põhisõnast piiritluslisandit ei eraldata: Kalevi kommivabrik.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
15
Q

Kirjandi ülesehitus (osad, nende sisu, lõikude ülesehitus) + praktiline ülesanne - lõigu kirjutamin

A

-Sissejuhatus
Vihje teema kohta, küsimus, probleem, tuummõte (3-4 lauset).

-Sisulõigud
Teemaarendus ja arutlus. Väide, näide, selgitus, järeldus.

-Kokkuvõte
Asja lühiülevaade, vastus küsimusele ja selgitus probleemile.

Lõiku alustada taandreaga.
Ära korda nelja rea ulatuses sõnu ja sõnatüvesid.
Kontrolli lause sõnajärge.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
16
Q

ÜTE

A

ÜTE- on lausesse kiilutatud sõna/fraas/nimi, mis näitab, kelle või mille poole pöördutakse. Näide: Teie, poisid, jätke see auto juba rahule!

17
Q

Lihtlause -

A

lause, mis väljendab ühte tegevust ja milles on üks öeldis.

18
Q

koondlause

A

Koondlause - lihtlause, milles on mitu samale küsimusele vastavat lauseliiget: alust, sihitist, määrust, öeldistäidet või täiendit:
Koondlause korduvad lauseliikmed eraldatakse üksteisest koma või sidesõnaga (ja, ning, või, ega, ehk, nii… kui ka, kuid, aga, ent, vaid).

Koma ei panda tavaliselt sidesõnade ja, või, ehk, ega, ning, nii… kui ka ette.
Koma pannakse sidesõnade aga, vaid, kuid, ent ette.
Koolonit kasutatakse koondlauses juhul kui korduvate lauseliikmete ees on kokkuvõttev sõna või sõnaühend.

Mõttekriipsu kasutatakse siis, kui korduvate lauseliikmete järel on kokkuvõttev sõna või sõnaühend.

19
Q

Liitlause -

A

lause, mis väljendab kaht või enamat tegevust või mõtet ning milles on kaks või enam öeldist.

20
Q

Rindlause

A

Rindlause - liitlause, mis koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest:
Rindlause kirjavahemärgid:
Rindlause osalauseid eraldatakse sageli komaga.
Näide: Mati laulab, Kati tantsib.

Sidesõnade ja, ning, ega, kas, või… ette enamasti koma ei panda.
Näide: Jaan sööb leiba ja Peep matsutab saia.
Sidesõnade aga, vaid, kuid, ent ette pannakse koma.
Näide: Ta polnud seda harjutanud, kuid sai hästi hakkama.

Koolonit kasutatakse rindlauses siis, kui teine osalause seltab, täpsustab või täiendab eelmise osalause mõtet.

Näide: Olen palju reisinud: alustuseks käisin Soomes, seejärel viis tee mind Hispaaniasse ja lõpuks rändasin Hiinas.

Mõttekriipsu kasutatakse siis, kui tahetakse eelneva osalause mõtet esile tõsta või väljendada üllatust.
Näide: Ükski antud variantidest mulle ei sobinud - seega pidingi ise tööle asuma.
Semikoolonit kasutatakse pikemate, omavahel tähenduslikult nõrgemalt seotud osalausete vahel.

21
Q

põimlause

A

liitlause, mille üks osalause alistub teisele:
Põimlause sõltumatut osalauset nimetatakse pealauseks, sellele alistatud osalauset kõrvallauseks.
Kõrvallause algab:
alistava sidesõnaga: et, nagu, kui, sest, kuni, kuna, ehkki, kuigi, justkui, siis kui, otsekui, sellepärast et jt;
siduva määrsõnaga: kust, kus, millal, kuhu, mismoodi, kuidas, miks jt;
siduva asesõnaga: kes, kelle, mis , mille, keda, kellena, mida, millega, kellega jt.
Kõrvallause eraldatakse pealausest alati koma(de)ga!
Kõrvallause võib paikneda pealause järel, sees või ees.
NB!:

22
Q

Põimlause sõnajärg:

A

Põimlause sõnajärg:
Siduvad sõnad kes, mis ja nende käändevormid peavad paiknema kõrvuti selle sõnaga, mille juurde nad kuuluvad.
Pealause algab öeldisega, kui kõrvallause asub pealause ees.
Kui kõrvallause paikneb pealause järel, siis on öeldis üldjuhul kõrvallauses teisel kohal nagu lihtlauseski, harvemini kõrvallause lõpus.

23
Q

Tsiteerimine

A

Tsiteerimine- ehk tsiteering on teisest kirjalikust või suulisest tekstist või sama teksti teisest osast pärineva tekstilõigu paigutamine kirjalikku või suulisse teksti koos selle toimingu märgatavaks tegemisega, tavaliselt koos selle tekstilõigu autori, allika või mõlema äranäitamisega

24
Q

Refereerimine-

A

Refereerimine- ühe või mitme autori seisukohtade sisulähedane ümbersõnastamine.

Refereerida on võimalik parafraseerides, summeerides ja sünteesides.

25
Tsitaat-
teise autori seisukohtade ja väidete autentne edasiandmine - ei muudeta ei originaalteksti ortograafiat ega kirjavähemärke.
26
Refereering
sõnastatakse nii, et oleks arusaadav, mis on refereeritava autori ideed ning kus algavad refereerija tõlgendused ja kommentaarid.
27
Plagiaat-
Plagiaat- ehk loomevargus on võõra teose või selle osade avaldamine enda omadena. Plagiaadiks nimetatakse ka kirjaniku teose trükis avaldamist ilma tema nõusolekuta.
28
Demagoogia
on üks viis inimeste manipuleerimiseks, s.o. hämamine, inimeste eksiteele viimine, pettelubaduste andmine ja info moonutamine, kasutatakse väiteid, mis tuginevad emotsioonidele.
29
levinumad demagoogiavõtted:
evinumad demagoogiavõtted: argumentum ad hominem- enese heas valguses näitamine ja vastase naeruvääristamine, näiteks sildistamine meedias argumentum ad populem- esitatakse oma mõtteid kui üldteada tõdesid, jäetakse mulje, et kogu avalikkus on sama meelt tegelikkuse moonutamine- näiteks esitatakse fakte valikuliselt, teadlikult varjatakse olulist infot, räägitakse suurtest probleemidest kui lihtsatest asjadest inimeste emotsionaalne mõjutamine- kaastundele apelleerimine, enesekiitmine, meelitamine, lipitsemine, hirmutamine põhjendamata seoste esitamine- toimuvat seostatakse eelkõige endaga, rõhutakse enda rolli, rõhutakse traditsioonidele teema kõrvalejuhtimine- ebameeldivate teemade puhul juhitakse jutt mujale, vastuargumentide eiramine, räägitakse teemast mööda, keelatakse sobimatud teemad
30
HUGO: Victor Hugo (1802-1885)
üks silmapaistvamaid Prantsuse kirjanikke 19. sajandil Ta oli polühistor, kes väljendas oma andeid romaanide, luule, näidendite ja poliitiliste esseede kaudu. üks romantismi liikumise juhtfiguure, tema tööd mõjutasid oluliselt Prantsuse kirjandust ja kultuuri. tuntud oma mastaapsete romaanide poolest, mille hulka kuuluvad "Kuradid" (Les Misérables) ja "Kahesed" (The Hunchback of Notre-Dame). "Kuradid" on üks tema kõige kuulsamaid teoseid ning see käsitleb sotsiaalseid ebaõiglust ja inimlikku kannatust Prantsusmaal 19. sajandil. Raamat kujutab endast põnevat lugu, mis räägib endistest vangidest, revolutsioonidest, armastusest ja lootusest. ilmapaistev poliitiline tegelane. Ta oli pühendunud vabariiklase ja aktiivse poliitikuna mängis olulist rolli Prantsuse ajaloos. Ta oli vastu Napoleon III autoritaarsele režiimile ning tema poliitilised veendumused kajastusid tema kirjutistes ja avalikes väljaannetes. Lisaks oma kirjanduslikule ja poliitilisele panusele oli Hugo ka kunsti toetaja. Ta toetas noori kunstnikke ja püüdis edendada kultuuri mitmekesisust. Ta oli mõjukas arvamusliider ning tema seisukohad poliitika ja kunsti kohta jäävad oluliseks ka tänapäeval.
31
BALZAC: Honoré de Balzac (1799-1850)
prantsuse kirjanik, sai tuntuks oma laiaulatusliku romaanisarjaga "Inimese komöödia" (La Comédie Humaine). üks silmapaistvamaid ja produktiivsemaid kirjanikke 19. sajandil tema tööd on oluline osa prantsuse kirjandusest ja realismi liikumisest romaanid kujutavad endast terviklikku ülevaadet prantsuse ühiskonnast tema ajal. püüdis avada inimeste erinevaid kihte ja ühiskondlikke rühmi ning uurida nende omavahelisi suhteid, moraali ja sotsiaalset dünaamikat. "Inimese komöödias" on üle 90 romaani ja lühijutu, mis keskenduvad erinevatele tegelaskujudele ja nende eludele. "Eugénie Grandet't", mis käsitleb ahnust ja raha mõju inimsuhetele, ning "Goriota isa" (Père Goriot), mis kujutab ühiskonna kõrgemate kihtide korrumpeerunud väärtusi. "Pere Goriot" on peetud üheks tema kõige tähtsamaks teoseks ja see väljendab tema keskset teemat – kirevat ja ebaõiglast ühiskonda, kus raha ja võim mängivad olulist rolli. stiil oli märgiline oma üksikasjaliku ja põhjaliku kirjeldamise poolest. püüdis kujutada realistlikult inimeste iseloomu, välimust, sotsiaalset tausta ja psühholoogilisi omadusi. Ta oli tähelepanelik detailide suhtes, luues sellega rikkalikke ja elutruusid kirjeldusi. Lisaks romaanidele kirjutas Balzac ka näidendeid, lühijutte ja esseesid. Ta oli kirglik ja pühendunud kirjanik, kes töötas sageli öö läbi ja loodud tohutul hulgal materjali. Tema tööde põhjalikkus ja sügavus on muutnud ta üheks mõjukamaks prantsuse kirjanikuks ning tema panust realismi ja kirjandusse laiemalt hinnatakse kõrgelt
32
STENDHAL: Marie-Henri Beyle (1783-1842)
prantsuse kirjanik ja üks märkimisväärsemaid figuure 19. sajandi kirjanduses. Ta on tuntud oma realistliku proosa ja psühholoogiliste karakterianalüüside poolest ning tema teosed on mõjutanud märkimisväärselt prantsuse kirjandust ja kaasaegset romaanižanrit. Tuntud oma teravmeelse ja iroonilise stiili poolest ning tema teoste tegevus toimub sageli keerukates ja detailsetes sotsiaalsetes olustikes. Tema tuntuimad teosed hõlmavad romaanid "Armastuselugu" (De l'amour) ja "Punane ja must" (Le Rouge et le Noir). "Armastuselugu" uurib armastuse olemust ja romantilisi suhteid. See sisaldab nii isiklikke kogemusi kui ka filosoofilisi arutlusi armastuse erinevate aspektide üle ning käsitleb ka ühiskondlikke norme ja konventsioone. Stendhal analüüsib armastust erinevate vaatenurkade alt, sealhulgas intellektuaalsest, emotsionaalsest ja füüsilisest aspektist. "Punane ja must" on aga Stendhali kõige tuntum romaan, mis räägib noorest ambitsioonikast Julien Sorelist, kes püüab saada edukaks ja tunnustatud ühiskonnaliikmeks 19. sajandi Prantsusmaal. Raamat uurib inimloomuse keerukust, armastust, kirge ja võimu. Stendhal kujutab peategelase sisemaailma ja sisemisi konflikte ning tema teoseid iseloomustab sügav psühholoogiline portreteerimine. Stendhal oli ka tuntud oma reisikirjade poolest. Ta reisis palju Euroopas ning tema reisimuljed teostes "Itaalia armastus" (L'Amour en Italie) "Rooma ülestähendused" (Promenades dans Rome). Need teosed kajastavad tema armastust Itaalia kunsti, kultuuri ja ilu vastu ning annavad ülevaate 19. sajandi Euroopa reisimise ja kultuurisfääri olustikust. Stendhali kirjanduslik stiil ja tema psühholoogilised karakteriteanalüüsid mõjutasid oluliselt järgnevate põlvkondade kirjanikke, sealhulgas Gustave Flauberti, Fyodor Dostoevski ja Marcel Prousti. Stendhali tööd on hinnatud nende teravmeelsuse, sügavuse ja psühholoogilise keerukuse poolest, mis muudavad tema teosed jätkuvalt oluliseks osaks kirjandusmaailmas
33
FLAUBERT: Gustave Flaubert (1821-1880)
prantsuse kirjanik, tuntud oma täpse ja detailselt väljendusrikka proosa poolest. Ta on üks silmapaistvamaid realismi liikumise esindajaid ning tema tööd on oluline osa nii prantsuse kui ka maailmakirjandusest. Flaubert oli tuntud oma range töökuse ja täpsuse poolest. Ta oli perfektsionistlik kirjanik, kes pühendas palju aega oma teoste lihvimisele. tuntuim teos on romaan "Madame Bovary" (Madame Bovary), mis ilmus 1856. aastal. See on lugu Emma Bovaryst, noorest naisest, kes on pettunud oma hallis ja igavas abielus ning püüab täita oma romantilisi unistusi ja põgeneda argipäevaellu. "Madame Bovary" on tuntud oma realistliku kirjeldusoskuse ja keeruliste karakterite psühholoogilise analüüsi poolest. "Tundlik süda" (Sentimental Education), mis uurib armastuse ja idealismi teemasid, ning "Bouvard ja Pécuchet", mis käsitleb inimeste igavust ja inimese püüdlusi teadmiste poole. Tema teosed olid sageli kriitilised ja satiirilised ning kujutasid inimloomust ja ühiskonda kriitilise pilguga. pööras suurt tähelepanu keelelisele täpsusele ja sõnade valikule. Ta pidas kirjutamist kunstiks ja uskus, et õige sõna leidmine on oluline, et edasi anda täpset tähendust ja emotsioone. Tema proosa oli tuntud oma rikkaliku kirjeldavuse, detailirohkuse ja täpsuse poolest
34
Kadunud põlvkond - olulisemad autorid ja teosed, ühe teose pikem ülevaade (Hemingway, Remarque)
Kadunud põlvkond on termin, mida kasutatakse viidates kirjanikele ja intellektuaalidele, kes elasid ja tegutsesid Esimese maailmasõja ajal ning kujutasid sõja mõju ja traagikat oma teostes. Siin on mõned olulisemad Kadunud põlvkonna autorid ja nende teosed: Ernest Hemingway: "Päike loojub" (1926): See romaan käsitleb Hemingway stiilile iseloomulikus lakoonilises ja realistlikus vormis Esimese maailmasõja veteranide elu Pariisis ja Hispaanias. "Inimesed mere ääres" (1952): Teos räägib vananevast kalurist Santiago võitlusest hiiglasliku marliiniga, kujutades võitlust, lootust ja inimese olemuse küsimusi. Erich Maria Remarque: "Läänerindel muutuseta" (1929): See romaan kujutab noore saksa sõduri Paul Bäumeri kogemusi ja kannatusi Esimese maailmasõja rindel, rõhutades sõja absurdust ja noorte meeste kaotust. Üks teos, mille pikemalt ülevaadet soovite, on Erich Maria Remarque'i "Läänerindel muutuseta". "Läänerindel muutuseta" (1929) jälgib noore saksa sõduri Paul Bäumeri teekonda ja kogemusi Esimese maailmasõja rindel. Raamat kujutab realistlikult ja sügavalt sõja mõju sõdurite füüsilisele ja vaimsele tervisele ning rõhutab sõja mõttetust ja absurdsust. Paul Bäumer ja tema kaaslased on noored mehed, kes värvatakse sõtta ning peagi satuvad nad vastuolusse julmuse, surma ja üleelamistega. Nad kogevad pidevat ohtu ja pinget, näevad lahingutes sõprade hukkumist ning jäävad psühholoogiliselt traumeerituks. Raamatus kirjeldatakse detailselt lahinguid, sõdurite igapäevaelu, väsimust ning järkjärgulist kaotustunnet. "Läänerindel muutuseta" rõhutab sõja mõttetust ja mõju noorte meeste eludele. See näitab, kuidas sõda hävitab inimeste tulevikuväljavaateid, muudab nad tundetuks ja võõrandab neid ühiskonnast. Remarque toob esile ka sõduri solidaarsuse ja vennaliku toetuse tähtsuse rasketes olukordades. "Läänerindel muutuseta" (1929): See romaan kujutab noore saksa sõduri Paul Bäumeri kogemusi ja kannatusi Esimese maailmasõja rindel, rõhutades sõja absurdust ja noorte meeste kaotust. Üks teos, mille pikemalt ülevaadet soovite, on Erich Maria Remarque'i "Läänerindel muutuseta". "Läänerindel muutuseta" (1929) jälgib noore saksa sõduri Paul Bäumeri teekonda ja kogemusi Esimese maailmasõja rindel. Raamat kujutab realistlikult ja sügavalt sõja mõju sõdurite füüsilisele ja vaimsele tervisele ning rõhutab sõja mõttetust ja absurdsust. Paul Bäumer ja tema kaaslased on noored mehed, kes värvatakse sõtta ning peagi satuvad nad vastuolusse julmuse, surma ja üleelamistega. Nad kogevad pidevat ohtu ja pinget, näevad lahingutes sõprade hukkumist ning jäävad psühholoogiliselt traumeerituks. Raamatus kirjeldatakse detailselt lahinguid, sõdurite igapäevaelu, väsimust ning järkjärgulist kaotustunnet. "Läänerindel muutuseta" rõhutab sõja mõttetust ja mõju noorte meeste eludele. See näitab, kuidas sõda hävitab inimeste tulevikuväljavaateid, muudab nad tundetuks ja võõrandab neid ühiskonnast. Remarque toob esile ka sõduri solidaarsuse ja vennaliku toetuse tähtsuse rasketes olukordades. Raamat on kirjutatud lihtsas ja haaravas keeles ning annab lugejale ausa ja emotsionaalse pilgu Esimesest Maailmasõjast.
35
Düstoopia on žanr, mis kujutab endast kujuteldavat ühiskonda või maailma, kus valitsevad äärmuslikud repressioonid, ebaõiglus ja kontroll. Allpool on toodud mõned olulisemad düstoopia žanri autorid ja nende tuntud teosed:
George Orwell - "1984" (1949): See romaan kujutab totalitaarset ühiskonda, kus valitseb absoluutne riiklik kontroll inimeste mõtete, sõnavabaduse ja isegi mineviku üle. Aldous Huxley - "Hea uus ilm" (1932): Teos räägib ühiskonnast, kus inimesed on rangelt kontrollitud ja jagatud erinevatesse klassidesse vastavalt nende eeldestineeritud rollile ühiskonnas. Ray Bradbury - "451° Fahrenheiti" (1953): Raamat kujutab ühiskonda, kus raamatud on keelatud ning tulekahjumeestel on ülesandeks põletada kõik kirjandus, mis võiks inimesi mõtlema panna. Margaret Atwood - "Teenijanna lugu" (1985): Romaan kujutab endast tulevikumaailma, kus naised on alandatud ja sunnitud teenima viljatuid aristokraatlikke peresid. Yevgeny Zamyatin - "Meie" (1921): Teos kirjeldab ühiskonda, kus kõik inimesed on ühtlustatud ja kontrollitud ning privaatsus ja indiviidi autonoomia on täielikult kadunud
36
Oscar wilde
iiri kirjanik ja dramaturg. sai tuntuks teravmeelse huumori ja vaimukate kõnede poolest ning tema stiil oli täis paradokse ja irooniat. kuulsaim teos on romaan