Filtratsioon ja mitmefaasiline voolamine Flashcards
(11 cards)
mis on filtratsioon?
Filtratsiooniks nimetatakse vee surveta või survelist liikumist pinnases või imbumist läbi vesiehitiste, nende alt ja ümbert.
Mida saame filtratsiooniseadusega teha?
saame vee imbumist hinnata → palju vett läbi pinnase voolab
Pinnase filtratsiooniomadused:
- poorsus → palju meil on vaba ruumi pinnaosakeste vahel (nt kruus 0.3, turvas 0.95)
-
veeläbilaskvus → kas vett kandev (kerge kätte saada) või vettpidav pinnas (vett mitteläbilaskev)
- peame arvestama nende erinevate kihtidega vee juhtimisel
- lõimis → pinnase terade kuju ja nende läbimõõt, mis määrab vee liikumise
- tehispinnas vs looduslik pinnas → hoopis erinevad omadused
Pinnase võimet vett imeda määrab
filtratsioonimoodul (kui kiiresti vesi pinnases liigub). Darcy seadus v=K*l, kus k on filtratsioonimoodul.
Kuidas tekib põhjavete rõhuta voolamine
siis, kui vett läbilaskva pinnase all asub praktiliselt vett läbilaskmatu horisontaalse või sellele lähedase kaldega pinnakiht, mida nimetatakse vettpidavaks kihiks.
Mis on rõhtveehaare ja kuidas ehitatakse?
Kraav, dreen, veehaardetunnel, tõkketamm. Teed ehitatakse nii, et vesi suunataks nendesse, sõiduteelt kraavi.
Kaevudesse juurdevoolu puhul leitakse:
milline on kaevu deebit ehk konstantse vooluhulgaga väljapumbatav vooluhulk.
Mis on kahefaasiline voolamine?
Tegemist on sellise voolamisega, kus voolamises kantakse kaasa pinnase osakesi (nende erikaal suurem/väiksem kui vedeliku), teise vedeliku tilku või gaasimulle.
Vee ja tahkete pinnaseosakeste mehaanilist segu nimetatakse … ,niisugused voolamisi nimetatakse …
hüdroseguks, uhtaineid kandvateks voolamisteks.
Uhtaineid kandvate voolamiste kaks liiki:
- Sängid, mis on uhutavad → sängid, mis teatud tingimustel kannatavad uhtumise all ja selle tõttu nendes toimub protsess, mis võib jõuda uhtainega küllastumiseni
- Sängid, mis ei kannata uhtumise tagajärgi nagu betoonkanalid, voolamisega tulevad kaasa setted → ummistumine
Mitmefaasilise voolamise puhul Inseneri jaoks on oluline mõista:
- mis on vajalikud kriitilised kiirused?
- Kuidas muutub survekadu?
- Kuidas muutub torustiku läbilaskevõime?