keskkonnaõigus II

Question 1

Bioloogiline mitmekesisus e biodiversiteet e elurikkus

Answer 1

mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonite mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. - Liigiline mitmekesisus

Question 2

Geneetiliselt muundatud organism

Answer 2

GMO on selline organism, kelle pärilikkusetegureid on muudetud viisil, mis looduslikul teel ei ole võimalik. N: taimed peavad vastu putukatele v viirustele jms

Question 3

Ökosüsteemi teenused

Answer 3

ehk looduse hüved, elurikkus: pakub inimkonnale kasu toovaid teenuseid ehk ökosüsteemi teenuseid

Question 4

Invasiivne võõrliik

Answer 4

Võõrliigid on liigid, mis esinevad väljaspool oma looduslikku levilat. Sinna on nad sattunud inimese tahtliku või tahtmatu tegevuse tulemusel. Ohustab teisi liike, muudab elupaiku ja looduslikku tasakaalu

Question 5

Kaitstavad loodusobjektid

Answer 5

kaitsealad,
- kaitstavad looduse üksikobjektid,
- kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid.

Question 6

Rand ja kallas

Answer 6

Kallas on merd, järvi, jõgesid, veehoidlaid ja veejuhtmeid ääristav, veekogu tavalisest veepiirist algav maismaavöönd.
Läänemere, Peipsi ja Võrtsjärve kaldaid nimetatakse randadeks.

Question 7

Ranna ja kalda piiranguvöönd

Answer 7

Veekogude ranna ja kalda kaitseks on õigusaktidega kehtestatud vööndid : ranna või kalda piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd. Nende vööndite eesmärk on tagada rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilimine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning rannal ja kaldal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Question 8

Kallasrada

Answer 8

Kallasrada on kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sealhulgas selle kaldal liikumiseks.

Question 9

Supelrand

Answer 9

supluskoht – veekogu või selle osa, mida kasutatakse suplemiseks, ja sellega piirnev maismaa osa, mis on tähistatud üldsusele arusaadavalt;

Question 10

1 kaitsekategooria liik

Answer 10

koige rangem: I kaitsekategooriasse kuuluvad liigid, kes on haruldased ja inimtegevuse tõttu hävimisohus ning esinevad vähestes tihti üksteisest isoleeritud elupaikades.
N: merikotkas, limatünnik

Question 11

2. kaitsekategooria liik

Answer 11

II kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kes ohutegurite jätkumisel võivad sattuda hävimisohtu.
N: viigerhüljes

Question 12

Isend

Answer 12

organism

Question 13

püsielupaik

Answer 13

looduskaitses mingi kaitsealuse liigi elupaik.

Question 14

Kaitse-eeskiri

Answer 14

seletab mis on kaitseala eesmärk, lubatud tegevused ja muud reeglistikud

Question 15

Kaitseala

Answer 15

ala mis on looduskaitse all

Question 16

rahvuspark

Answer 16

suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit.

Question 17

Looduskaitseala

Answer 17

Looduskaitseala on kaitseala, mis on loodud looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.

Question 18

Sihtkaitsevöönd

Answer 18

Sihtkaitsevöönd on üks rahvuspargi, looduskaitseala või maastikukaitseala vöönditest. Sihtkaitsevööndis lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist.

Sihtkaitsevööndisse arvatakse sageli näiteks puisniite ja hooldatavaid puhkemetsi.

Question 19

piiranguvöönd

Answer 19

Piiranguvöönd on üks rahvuspargi, looduskaitseala või maastikukaitseala vöönditest või kaitsealust üksikobjekti ümbritsev ala. Piiranguvööndis tuleb majandustegevuses arvestada kaitse alla võtja kehtestatud tingimustega. Piiranguvööndis on lubatud kõik, mis pole seaduses või kaitse-eeskirjas keelatud.

Piiranguvöönd võib hõlmata nii maa- kui ka veeala.

Question 20

Loodusreservaat

Answer 20

Loodusreservaat on otsesest inimtegevusest puutumata loodusega ala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena. Keelatud on igasugune majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, samuti inimeste viibimine seal (välja arvatud järelevalve-, teadus- ja päästetöödel selleks kehtestatud korras). Loodusreservaadiks määratakse suhteliselt väikese pindalaga ja raskesti ligipääsetavad alad, kus leidub mõne I kategooria kaitsealuse loomaliigi elupaik või kasvab mõni I kategooria kaitsealune taim.

Question 21

Hoiuala

Answer 21

Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused.

Question 22

põllumajandusloom

Answer 22

põllumajandusloom, peamiselt koduloom (sealhulgas -lind), keda aretatakse ja peetakse loomse toodangu (liha, piima, villa, naha, karusnaha, munade) saamiseks või töö- ja veoloomana kasutamiseks.

Question 23

katseloom

Answer 23

Katseloom (ka laboratooriumiloom, laboriloom) on loom, kellega tehakse teaduslikke või tehnilisi katseid. Katseloomi kasutatakse eelkõige meditsiinis, kuid ka näiteks kosmeetikatööstuse tootearenduses, kui uute preparaatide toime vajab alles selgitamist.

Question 24

Avalik veekogu

Answer 24

avalik veekogu on see mis ei saa olla kellegi oma, nt meri

Question 25

pinnavesi

Answer 25

Pinnaveeks nimetatakse kogu maapinnal seisvat või voolavat maismaavett (välja arvatud põhjavesi, üleminekuvesi ja rannikuvesi). Pinnaveekogud jagunevad voolu- (jõed, ojad, kraavid) ja seisuveteks (järved, tiigid).

Question 26

Põhjavesi

Answer 26

Põhjavesi on kogu vesi, mis asub maapinna all küllastumusvööndis ning on otseses kokkupuutes pinnase või aluspõhjaga. Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas, mistõttu on selle hea seisundi säilitamine ja halva seisundi parandamine olulise tähtsusega.

Question 27

põhjaveekiht

Answer 27

enam-vähem ühesuguse kivimkoostisega laiaulatuslik maakoorekiht, millest võib saada põhjavett

Question 28

Siirdevesi

Answer 28

Siirdevesi on jõesuulähedane pinnavesi, mis on mere läheduse tõttu osalt soolane, kuid mida sissevoolav magevesi tunduvalt mõjutab.

Question 29

pinnavee kaitse

Answer 29

Pinnavee kaitse eesmärk on pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude, sealhulgas territoriaalmere, vähemalt hea seisund.

Question 30

Pinnavee seisund

Answer 30

Pinnavee seisundi hindamiseks kasutatakse viit seisundiklassi: väga hea, hea, kesine, halb ja väga halb. Pinnavee seisund määratakse ökoloogilise seisundi ja keemilise seisundi alusel.

Question 31

põhjavee kaitse

Answer 31

Põhjavee kaitse tööd hõlmavad põhjavee seisundi jälgimist, põhjaveeressursi ja veevõtu arvestust ning reguleerimist, põhjavee kaitstuse hindamist tootmisobjektide rajamisel ja töötamisel ning abinõude väljatöötamist ja rakendamist reostuse või üleliigse kasutamise vältimiseks.

Question 32

põhjavee seisund

Answer 32

Põhjavee seisund tuleb hoida võimalikult loodusliku seisundi lähedane. Põhjavee seisundi üle peetakse arvestust põhjaveekogumite kaupa.

Question 33

veehaare

Answer 33

rajatis, mille kaudu võetakse veekogust või põhjaveehorisondist vett energeetika, veevarustuse jm tarbeks.

Question 34

Veemajanduskava

Answer 34

Jõgede, järvede, põhjavee ja rannikuvee ning mere seisundi parandamiseks, üleujutuste vastu võitlemiseks ning põllu- ja metsamaadelt kraavide ja ojade kaudu ära kanduva sette ning toitainete kinni hoidmiseks koostatakse veemajanduskavad.

Question 35

Mereala

Answer 35

hõlmab sisemerd, territoriaalmerd ja majandusvööndit, kaasa arvatud nende all asuv merepõhi ja maapõu

Question 36

Mereala keskkonnaseisund

Answer 36

Mereala keskkonnaseisund on mereala keskkonna üldine seisund, mille määramisel võetakse arvesse sellesse merealasse kuuluvate mereökosüsteemide struktuuri, funktsiooni ja protsesse koos looduslike geomorfoloogiliste, geograafiliste, bioloogiliste, geoloogiliste ja klimaatiliste teguritega, samuti füüsikalisi, akustilisi ja keemilisi tingimusi, sealhulgas neid, mis tulenevad inimtegevusest merealal või sellest väljaspool.

Question 37

Merestrateegia

Answer 37

kaitsta ja säilitada merekeskkonda, hoida ära selle seisundi halvenemine või taastada võimaluse korral mereökosüsteemid piirkondades, kus need on kahjustatud; hoida ära ja vähendada heiteid merekeskkonda, et järk-järgult vähendada selle saastamist ning tagada, et heited ei mõjutaks ega ohustaks oluliselt mere bioloogilist mitmekesisust, mere ökosüsteeme, inimese tervist ega mere seaduslikke kasutusviise.

Question 38

Joogivesi

Answer 38

algkujul või töödeldud vesi, sealhulgas allikavesi, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muuks olmeotstarbeks kõigis omandivormides, olenemata vee päritolust ning sellest, kas see toimetatakse tarbijani jaotusvõrgu kaudu, paagiga, pudelis või mahutis.

Question 39

Mineraalvesi

Answer 39

Looduslik mineraalvesi on joogiks kasutatav mikrobioloogiliselt tervisele kasulik vesi, mis on pärit põhjaveekihist ja mis väljub saastumise eest kaitstud allikast, millest võetakse vett ühe või mitme loodusliku või kunstlikult kasutatavaks muudetud veehaarde kaudu.