Kõne funktsionaalsüsteem

Question 1

Kõne teenindamisel spetsiaalsed organid…

Answer 1

puuduvad

Question 2

Mitmete organite vahel on kujunenud

Answer 2

närviseosed (FS), mis teenindavad nii ütluse loomet kui ka tajumist

Question 3

(Kõne FS) Lokaliseerunud on

Answer 3

üksikute kõneoperatsioonide juhtimine

Question 4

Kõne FS (mõiste)

Answer 4

Organismi psühhofüsioloogiline blokk, mis võimaldab mõtet keele abil väljendada või kuuldud-loetud keelendit mõista

Question 5

Kõne FS koosneb…

Answer 5

tsentraalsest ja perifeersest osast ning neid ühendavatest närviteedest (eferentsed ja aferentsed)

Question 6

Kõne FSi tsentraalne osa

Answer 6

ütluse (kõneliigutuste) planeerimine, programmeerimine

Question 7

Kõne FSi juhteteed/närviteed:

Answer 7

info edastamine, tagasiside

Question 8

Kõne FSi perifeerne osa

Answer 8

kõneliigutuste realiseerimine

Question 9

Kõnearendus

Answer 9

Kõne FS seoste kujundamine

Question 10

Kõne FS tunnused (7)

Answer 10

• Tulemuse saavutamiseks kasutatakse erinevaid vahendeid ja viise
• Aferentsete ja eferentsete süsteemide koostöö
• Realiseerimisele eelneb programmeerimine
• FS koosneb allsüsteemidest
• Juhtimine jaguneb aju neuroloogiliste tasandite vahel
• Operatsioonide järgnevus ajas
• FS iseenesest ei lagune

Question 11

Funktsionaalsed ajuplokid

I Energeetiline

Answer 11

• aktiivsuse, ärkveloleku ja toonuse reguleerimine → üldine aktiivsus
• ajukoorest madalamal: ajutüvi ja koorealused osad, eriti oluline on retikulaarformatsioon
• plokk reguleerib ebateadlikku tegevust, aktiveerib kõrgemaid ajupiirkondi
• kahjustusel kannatab aju võime eristada nt olulisi ja ebaolulisi stiimuleid

Question 12

Funktsionaalsed ajuplokid

II Tagumine

Answer 12

• teabe vastuvõtt, töötlemine (analüüs), säilitamine ning ammutamine
• enamik neuroneid asub kiiru-kukla-oimusagaras
  – aga täidavad spetsiifilisi ülesandeid (vrdl optiline, akustilise ja kinesteetiline stiimul)
• selle areng sõltub I ploki aktiveerivast toimest (koolieelne iga ja algklassid)
• taju, mälu, mõtlemise ja kõne areng
• keeleüksuste äratundmine ja tähenduse
  mõistmine tajumisel ning keeleüksuste valik kõneloomes

Question 13

Funktsionaalsed ajuplokid

III Eesmine

Answer 13

• tegevuse planeerimine, reguleerimine ja kontroll
• korraldab tahtlikku ja teadlikku tegevust (sh tahtlikku tähelepanu, keskendumist)
• valdavalt otsmikusagar, kuid sel on seosed teiste sagaratega
• muutub juhtivaks 11-13 a vanuses
• ütluse planeerimine ja teksti mõtte mõistmine; elementide (sh keeleüksuste) ühendamine, endale suunatud kõne

Question 14

Kõneliigutuste juhtimise neuroloogilised tasandid

Answer 14

1. Ajutüve tasand (A): lihastoonuse, tasakaalu reguleerimine
2. Koorealune ehk ekstrapüramidaalne tasand (B): liigutuste koordineerimine → rütm, ajaline järgnevus
3. Ruumitasand (C): liigutuste sihipärasuse regueerimine
4. Toimingute tasand (D): eesmärgistatud liigutuskompleksi juhtimine (operatsioonide valik ja järjestamine)
5. Sümboolsete koordinatsioonide tasand (E): intellektuaalsete toimingute planeerimine, kontroll, reguleerimine

Question 15

Kõneliigutuste juhtimise neuroloogilised tasandid 1-3

Answer 15

Tehnilised tasandid - kõnes realiseerimispuuded ehk kõnepuuded

Question 16

Kõneliigutuste juhtimise neuroloogilised tasandid 4-5

Answer 16

Kõne mõtestatust ja semantikat reguleerivad tasandid ehk keelepuuded

Question 17

Ütluse liigutust (komponent) juhitakse.. (milliselt tasandilt?)

Answer 17

…korraga mitmelt tasandilt

Question 18

Kõneliigutuste juhtimise neuroloogiliste tasandite korrigeerimisel tuleb..

Answer 18

muuta liigutuse teadlikkust- juhtivat tasandit

Question 19

Dünaamiline piirkond (otsmikusagar)

Answer 19

Ülesanne: ütluse planeerimine, ütluse/teksti mõistmine

Patoloogia: raskused (keerulise) ütluse moodustamisel ja mõistmisel. Raskused loetu mõistmisel

Question 20

Broca piirkond (otsmikusagar)

Answer 20

Ülesanne: ütluse grammatiline ja motoorne/häälduslik
(kõneliigutuste järjestamine) plaan

Patoloogia: agrammatism, häälduspuuded (kordused, pausid; silbi- ja vältepuuded). Kirjutamis- ja lugemispuue.

Question 21

Posttsentraalne piirkond (kiirusagar)

Answer 21

Ülesanne: hääldamine (kõneliigutuste valik)

Patoloogia: hääldusliigutuste otsimine, häälikute moonutamine ja asendamine. Kirjutamis- ja lugemispuue

Question 22

Wernicke piirond (oimusagar)

Answer 22

Ülesanne: foneemide eristamine ja äratundmine

Patoloogia: ei tunta ära häälikuid, ei eristata kõlalt lähedasi sõnu → kõnes sõnade häälikkoostise moonutamine, sõnade asendamine. Kirjutamis- ja lugemispuue.

Question 23

Oimusagara keskmise kääru piirkond

Answer 23

Ülesanne: 1) tajutava ütluse plaani mälushoidmine,
2) sõnade valik ütlusesse

Patoloogia: ei suudeta ütlust mälus säilitada → mõistmisraskused,
oma kõnes ei tule sõnad meelde-sõnaotsing

Question 24

Kattetsoon (kukla-, kiiru-, oimusagara piiril)

Answer 24

Ülesanne: simultaanne analüüs kõne tajumisel → grammatiliste konstruktsioonide mõistmine

Patoloogia: grammatiliste konstruktsioonide mõistmisraskused, kõnes agrammatism. Lugemis- ja kirjutamispuue

Question 25

Perifeerine kõne FS

Answer 25

- Kõnehingamise süsteem (energiasüsteem/respiratoorne süsteem) - Helide tekitamise süsteem (generaatorsüsteem /fonatoorne süsteem) - Häälikute moodustamise ja hääle tämbri/resonantsi süsteem (resonaatorsüsteem/artikulatoorne) - Neeluõõs: perifeersete allsüsteemide tegevuste koordinaator (perifeerne lihasseos, närviseos KNSga)

Question 26

Kõnehingamise ehk energiasüsteemi ülesanne

Answer 26

Helide ja mürade tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine: õhuvoolu kiiruse, kestuse, rõhu reguleerimine

Question 27

Hingamiselundid

Answer 27

Diafragma, bronhid, kopsud, roietevahelised lihased, hingetoru, ninaõõs; kaudselt veel õlavöö- ja kaelalihased

Question 28

Hingamise faasid

Answer 28

- Sissehingamine - Väljahingamine - Hingamispaus

Question 29

Hingamise tüübid/liigid

Answer 29

- Jõudehingamine: nina kaudu; sisse- ja väljahingamisfaasid - ligikaudu ühepikkused; õhuhulk väike (0,5-1 l õhku); häälepaelad avatud Kõnehingamine: suu kaudu; hingamise faasid eri pikkusega (1:4); suur õhuhulk (1,5-2,5 l); oluline kõnerütmi ja hääletugevuse/intonatsiooni kujundamisel

Question 30

Iga häälik vajab oma

Answer 30

õhuhulka, nt a, o vähem, k, m rohkem

Question 31

Õhuvoolu reguleerimisel arvestab NS

Answer 31

Naaberhäälikuid, hääliku asukohta silbis, sõna- ja lauserõhku, intonatsiooni

Question 32

Hingamise kahjustus

Answer 32

kuulmispuue; hingamislihaste kahjustus (düsartria), alakõne

Question 33

Helide (mürade) tekitamise ehk generaatorsüsteemi ülesanne

Answer 33

Helid tekitatakse häälekurdudega kõris, mürad kõnetrakti ahtuse ja sulgudega resonaatorsüsteemis

Question 34

Kõri asukoht

Answer 34

4.-6. kaelalüli kõrgusel

Question 35

Kõri ehitus

Answer 35

Kõhreline skelett (sõrmuskõhr, kilpkõhr, pilkkõhrele kinnituvad häälekurrud/häälepaelad), seesmised ja välimised lihased, kattev limaskest

Question 36

Kõri innervatsioon

Answer 36

n. vagus ehk uitnärv

Question 37

Häälekurdude asendid (4)

Answer 37

- Jõudeasend (kolmnurk) - Hingeldamine (viisnurk) - Sosin (väike kolmnurk) - Suletud (hääle tekitamine)

Question 38

Foneerimine

Answer 38

fonatsioon - hääle tekitamine häälekurdude võnkumisega

Question 39

Hääl = ...

Answer 39

Liitheli, st põhiton, ülemtoonid

Question 40

Helide ja mürade osakaal kõneldes sõltub...

Answer 40

häälikurühmast ja konkreetsest häälikust

Question 41

Täishäälikud

Answer 41

Ainult helid (kõige helilisemad)

Question 42

Helitud kaashäälikud (k, p, t, h, s)

Answer 42

Ainult mürad

Question 43

Helilised kaashäälikud

Answer 43

Helid ja müürad kombineeruvad

Question 44

Helilised häälikud

Answer 44

Häälekurrud koos ja võnguvad

Question 45

Helitud häälikud

Answer 45

Häälekurrud avatud kolmnurkselt, õhk liigub vabalt läbi ülespoole

Question 46

Häälepuuded

Answer 46

- Tsentraalsed-perifeersed | - Orgaanilised-funktsionaalsed

Question 47

Hääle kõrgust mõjutab...

Answer 47

Õhuvoolu tugevus, häälekurdude võnkeliigutuste sagedus, häälekurdude pikkus, paksus ja pingsus

Question 48

Meeste hääle kõrgus kõneldes

Answer 48

70-150 Hz

Question 49

Naiste hääle kõrgus kõneldes

Answer 49

150-300 Hz

Question 50

Hääle valjust/tugevust mõjutab...

Answer 50

õhuvoolu tõukejõud, häälekurdude võnkumise ulatus, reguleerib ka resonaatorsüsteem

Question 51

Hääle tämbrit (e värving/resonants) mõjutab...

Answer 51

suu- ja ninaõõne, neelu anatoomiline ehitus; põhitooni ja ülemtoonide liitumine

Question 52

Hääle põhitooni kvaliteet sõltub..

Answer 52

Häälekurdude sulust ning häälekurdude limaskesta laine perioodilisusest ja sümmeetrilisusest

Question 53

Resonaatorsüsteemi ülesanne

Answer 53

Kõnehäälikute moodustamine ning hääle muutmine, võimendamine, tämbri kujunemine

Question 54

Kõnehäälik

Answer 54

Helid ja mürad moodustavad äratundmiseks vajalikud tunnused ehk formandid

Question 55

Koartikulatsioon

Answer 55

Naaberhäälikute mõjul häälikute tunnuste (formantide) osaline muutumine

Question 56

Hääldusorganid/ "artikulatsiooniaparaat"

Answer 56

- Liikuvad (aktiivsed) elundid: huuled (labia), pehme suulagi (velum), kurgunibu (uvula), keel (lingua), neel (pharynx), alalõug (mandibula) - Liikumatud (passiivsed) elundid: hambad (dentes), hambasombud (alveoli), kõva suulagi (palatum)

Question 57

Keele osad

Answer 57

Tipp, laba, selg, juur

Question 58

Kõige olulisem artikulaator?

Answer 58

Keel

Question 59

Pehme suulagi (ülesanne)

Answer 59

Reguleerib õhuvoolu liikumist, resonaatorsüsteemis (neelu-, suu- ja ninaõõnes) → oraalsed vs. nasaalsed häälikud

Question 60

Huulte liikuvus

Answer 60

Labiaalsed ja illabiaalsed vokaalid

Question 61

Häälduselundite anatoomilised või funktsionaalsed kõrvalekalded mõjutavad...

Answer 61

häälikute moodustamist valikuliselt (häälduspuuded)