Kultuuripärand Eestis Flashcards
(22 cards)
mälestise def.
Mälestis on muinsuskaitseseadusega sätestatud korras riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega kinnis- või vallasasi, selle osa, asjade kogum, maa-ala või ehituslik kompleks.
mälestiste liigid
- Ehitismälestis
- Ajaloomälestis
- Arheoloogiamälestis
- Ajalooline looduslik pühapaik
- Kunstimälestis
- Tehnikamälestis
jagunemine kinnis- ja vallasmälestisteks
Mälestised jagunevad kinnismälestisteks ja vallasmälestisteks. Kinnismälestised on ajaloomälestis, arheoloogiamälestis, ajalooline looduslik pühapaik ja ehitismälestis. Vallasmälestised on kunstimälestis ja tehnikamälestis.
veealune mälestis
Veealune mälestis on sisevetes, territoriaalmeres, piiriveekogus või majandusvööndis paiknev mälestis koos arheoloogilise ja loodusliku ümbruseg
maailmapärandi objekt
Maailmapärandi objekt on mälestis või muinsuskaitseala, mis on arvatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni artikli11 lõike2 alusel koostatud maailmapärandi nimekirja.
Eestis asuvad maailmapärandi objektid (4)
Friedrich Georg Wilhelm Struve poolt teostatud meridiaanikaare mõõtmise Simuna-Võivere baasijoone Simuna otspunktid aastast 1827 (2 tk)
Tartu Tähetorn 1810. a
Tallinna vanalinn
muinsuskaitseala
Riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega maa-ala, ajalooline asula või selle osa või inimese ja looduse koosmõjul väljakujunenud kultuurmaastik
kaitsevöönd
Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitseks võib kehtestada kaitsevööndi, kaaludes selle vajalikkust ja ulatust kaitsevööndi eesmärkidest lähtudes.
tööde reguleerimine
reguleerimine mälestisel ja kaitsevööndis on erinev – loataotlus vs teatis; töödele määratavad tingimused peavad tulenema kaitsevööndi eesmärgist
kaitsevööndi eesmärk
1) kinnismälestise säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning seda ümbritsevate mälestisega seotud kultuuriväärtuslike objektide ja elementide säilimine;
2) kinnismälestise vaadeldavus ja mälestiselt avanevate algupäraste vaadete säilimine;
3) kinnismälestist ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine.
riikliku kaitse eeldus
(1) asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust.
(2) Riikliku kaitse eelduse hindamiseks vajalikud üldised kriteeriumid mälestiste liikidele ja muinsuskaitsealale ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid kehtestabvaldkonna eest vastutav ministermäärusega
kes võib teha kaitse alla võtmise ettepaneku?
Igaühel on õigus esitada ametile põhjendatud ettepanek asja riikliku kaitse alla võtmiseks. Mälestiseks tunnistamise menetlust viib läbi Muinsuskaitseamet. Mälestiseks tunnistamise otsustab kultuuriminister käskkirjaga, kuulates eelnevalt ära Muinsuskaitse Nõukogu seisukoha.
kui palju mälestisi on Eestis kaitse all?
Kokku Eestis kaitse all 26506 kultuurimälestist (koos ajutise kaitse all olevatega – 26514)
ehitismälestis def.
Ehitismälestis on hoone koos selle interjööri, sealhulgas sisekujunduselementide ja hoone algse funktsiooniga seotud sisseseadega, rajatis või ehituslik kompleks, mis on oluline Eesti arhitektuuriajaloo ja ruumilise keskkonna arengu tähistaja ja mitmekesise elukeskkonna hoidja.
kui palju on Eestis ehitismälestisi?
5270
mis võivad olla ehitismälestised?
arhitektuurse väärtusega elamud, avalikud hooned, tööstus- ja sakraalehitised, maa-arhitektuur, samuti poliitiliste ja ühiskondlike protsesside, oluliste ajaloosündmuste või silmapaistvate isikutega seotud ehitised, teaduse ja tehnika arengut või asustuse kujunemislugu kajastavad ehitised, ka pargid
ehitismälestised üldiselt
Ehitismälestised on väga eriilmelised ja nad peegeldavad Eesti ajaloo erinevaid tahke. Üle 2000 ehitismälestise asub mõisakompleksides (mõisahäärberid, abihooned, pargid, piirdemüürid), samuti on kaitse all paljud ajaloolise ja arhitektuurse väärtusega sakraalhooned (kirikud, kabelid, tsässonad), haldushooned (vallamajad, raekojad), õppehooned, kindlused ja linnakindlustused, erinevate elamute näited arhailistest rehielamutest esinduslike kortermajadeni.
ehitismälestis ei pea olema
Kõik väärtuslikud ehitised ei ole riiklikud mälestised, säilitamisväärset ehituspärandit on oluliselt rohkem ja neid on võimalik kaitsta ka kohalikul tasandil planeeringutega.
konkreetsed näited ehitismälestistest
- Laiuse linnuse varemed vallikraaviga
- Linnahall
- Vesilennukite angaarid
- Sangaste mõisa tall-tõllakuur
- Keila-Joa mõisa peahoone
- Puust tsässon
- Kuri õigeusu kiriku varemed
- Rannu kirik
- Vardja talu rehielamu
- Kadrioru park
- Tartu linnakindlustused
ehitismälestised kasutuses
Ehitismälestised ei ole museaalid! Meie eesmärgiks on soodustada ehitismälestiste kasutuses hoidmist, kuna see tagab kõige paremini nende säilimise. Funktsioonist tulenevad muudatused on lubatud, kuid need peavad arvestama hoone eripäraga ja hoidma selle vääruseid
Ehitusmälestiste ja muinsuskaitseala hoonete säilitamine ja restaureerimine
(Ehitis)mälestise ja muinsuskaitseala konserveerimise ning restaureerimise eesmärk on mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise autentsuse säilitamine ning selle potentsiaalse terviklikkuse taastamine, kui viimane on võimalik kunstilise või ajaloo võltsimiseta
Muinsuskaitse eritingimused
konserveerimise, restaureerimise ja ehitamise nõuded;
ehitise püstitamise korral kõrgusepiirang, mahud ja hoonestuslaad, arhitektuurilised, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused ning asend krundil;
ehitamise või muude tööde tegemise nõuded;
mälestisele avanevad olulised vaated;
nõuded ehitusprojektile, sealhulgas ehitusprojekti staadium;
vajalikud uuringud, mis tuleb teha enne ehitusprojekti koostamist või tööde tegemise ajal, ning nende eesmärk ja ulatus;
muinsuskaitselise järelevalve teostamise vajadus;
tööde dokumenteerimise kohustus, kui muinsuskaitselist järelevalvet ei määrata;
nõuded töö teostaja ja muinsuskaitselise järelevalve teostaja kvalifikatsioonile
