Mõisted

Question 1

Vere liikumistee südamest kehasse ja sealt tagasi südamesse

Answer 1

Suur vereringe

Question 2

Vere liikumistee südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse

Answer 2

Väike vereringe

Question 3

Hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites

Answer 3

Arteriaalne veri

Question 4

Hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides

Answer 4

Venoosne veri

Question 5

Veresooned, mis viivad verd südamest organitesse

Answer 5

Arter

Question 6

Veresooned, mis juhivad verd organitest südamesse

Answer 6

Veen

Question 7

Kõige peenemad veresooned, mis ühendavad artereid veenidega

Answer 7

Kapillaar

Question 8

Rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele

Answer 8

Vererõhk

Question 9

Südame osa, millesse kohuneb südamesse voolav veri

Answer 9

Koda

Question 10

Südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu

Answer 10

Vatsake

Question 11

Sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas

Answer 11

Südameklapid

Question 12

Elundkond, mis varustab kõiki kehaosi elutegevuseks vajalike aintega ning kannab jääkained erituselunditesse

Answer 12

Vereringeelundkond

Question 13

Vedel sidekude, mis ringleb veresoontes

Answer 13

Veri

Question 14

Vererakk, mis transpordib hapnikku

Answer 14

Punane vererakk e erütrotsüüt

Question 15

Vererakk, mille põhiülesanne on võidelda organismi sattunud haigustekitajate ja võõrkehadega

Answer 15

Valge vererakk e leukotsüüt

Question 16

Vererakk, mis osaleb vere hüübimisel

Answer 16

Vereliistak e trombotsüüt

Question 17

Erütrotsüütides sisaldav valk, mis seob ja transpordib hapnikku

Answer 17

Hemoglobiin

Question 18

Lümfisoontes voolav värvusetu vedelik, mis kohuneb rakuvaheruumidest lümfisoontesse

Answer 18

Lümf

Question 19

Vere vedel osa, mis koosneb peamiselt valkudest

Answer 19

Vereplasma

Question 20

Vereosiste taherdumine vere jooksu korral fibriini kiududesse

Answer 20

Hüübimine

Question 21

Organismi kaitsesüsteem võõrvalkude ära tundmiseks ja hävitamiseks

Answer 21

Immuunsüsteem

Question 22

Organismi võime aktiivselt hävitada haigustekitajaid ja kehavõõraid orgaanilisi aineid

Answer 22

Immuunsus

Question 23

Lümfisoonte koondumiskohtades paiknevad väiksed elundid, milles hävib osa organismi sattunud mikroobe

Answer 23

Lümfisõlm

Question 24

Lümfotsüütide toodetud eriline kaitsevalk organismi sattunud viiruste ja tõvestavate bakterite kahjutuks tegemiseks

Answer 24

Antikeha

Question 25

Nõrgestatud või surmatud haigustekitajate või antikehade viimine organismi, et tekitada nende vastu immuunsus

Answer 25

Vaktsineerimine

Question 26

Mis on südameklappide ülesanne?

Answer 26

Südameklappide ülesanne on kindlustada vere ühesuunaline liikumine

Question 27

Miks südamelihas ei väsi, kuigi see kogu eluaja töötab?

Answer 27

Lõtvumine võimaldab südamelihastele puhkust. Sellise puhkepausi tõttu on süda võimeline pidevalt töötama terve elu

Question 28

Mis tagab vere ühesuunalise voolamise arterites ja veenides

Answer 28

Südameklapid

Question 29

Kuidas on seotud kapillaaride ehitus ja talitlus?

Answer 29

Läbi kapillaaride seinte toimub rakkude ja vere vahel nii gaasivahetus kui ka toit- ja jääkainete vahetus. Kapillaaride sein koosneb ühest rakukihist, sest õhuke sein hõlbustab ainete vahetust.

Question 30

Suure vereringi ülesanded

Answer 30

Suure vereringi ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning sealt jääaineid ära viia

Question 31

Väikese vereringe ülesanne

Answer 31

Väiksese vereringe ülesanne on rikastada kopsudes veri hapnikuga ja vabaneda süsihappegaasist

Question 32

Miks peavad arterite seinad olema paksemad kui veenidel? Miks pole arteritel vaja selliseid klappe, nagu on veenidel?

Answer 32

Arterite seinad on paksud, sest vere surve arterites on väga suur, aga veenides pole surve nii suur ning seepärast on veenides klapid, et veri ei voolaks tagasi

Question 33

Põhjenda, miks on vaja teada oma vererühma

Answer 33

Kui inimene kaotab suure hulga verd, võib talle üle kanda ainult tema vererühma verd. Vale vererühma veri võib põhjustada punaste vererakkude kokkukleepumist, need ei saa ss enam hapnikku transportida ja inimene sureb

Question 34

Mis on doonarlus ja milleks kasutatakse doonoriverd?

Answer 34

Doonarlus on millegi andmine abivajajale. Doonoriverd kasutatakse et kedagi aidata, kas kellegil on vähe verd ja on juurde vaja v tuleb lihtsalr veri asendada

Question 35

Seleta, kuidas organism võitleb sissetunginud tõvestaja vastu

Answer 35

Valged vererakud hakkavad neid kahjutuks tegema. Õgirakid ründavad sissetungijaid ja lahundavad need. Siis kui kahjutuks teha ei saa hakakvad lümfotsüüdid valmistama erilisi antikehasi

Question 36

Miks me mõnda nakkushaigust ei põe teist korda, mõnda korduvalt

Answer 36

Inimesel tekib omandatud immuunsus. Ehk kui lümfotsüudid toodavad tôvestaia vastu antikehi iäävad need pärast haiguse läbipödemist verre. Kuid osade haiguste puhul tekib vaid lühiaegne immuunsus enk möndadesse haigustesse voime haigestuda ja pôdeda mitu korda elu jooksul sest nende vastu ei teki antikehi mis jäävad eluks ajaks verre.