Närvisüsteemi areng

Question 1

18. fetaalpäev

Answer 1

Formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed: ektoderm→ NS, mesoderm, endoderm.
- Arenguhäire: fakomatoosid

Question 2

Nimeta lootelehed

Answer 2

Ektoderm, mesoderm, endoderm

Question 3

Millisest lootelehest hakkab arenema NS?

Answer 3

Ektodermist

Question 4

21.-28. fetaalpäev

Answer 4

Lootel tekib ektodermipaksend ehk medullaarplaat, millest areneb neuraalvagu ja sulgub siis neuraaltoruks, millel on kraniaalne osa (peaajualgmeks) ja kaudaalne osa (seljaaju algmeks)

Question 5

Medullaarplaat ehk …

Answer 5

ektodermipaksend

Question 6

36.-49. fetaalpäev

Answer 6

Suurajuosade diferentseerumine. Neuraaltoruõõnest tekib ajuvatsakeste süsteem

Question 7

3. fetaalkuu lõpp

Answer 7

Inimajule omased proportsioonid. Suuraju poolkerad katavad vaheaju. Olemas väikeaju ja ajusild. Moodustub lateraalvagu ehk külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast

Question 8

Millal tekivad lootel inimajule omased proportsioonid?

Answer 8

3. fetaalkuu lõpuks

Question 9

Loote närvisüsteemi erinevus täiskasvanust 3. kuu lõpuks

Answer 9

Suurajul ja vaheajul puuduvad iseloomulikud vaod. Seljaaju ulatub õndraluuni (täiskasvanul 1.-2. nimmelülini)

Question 10

6. fetaalkuu lõpp

Answer 10

Normaalsed ajustruktuurid - käärud ja vaod. Subarahnoidaalõõs obliteerub → tekib suletud ruum pehmekelme ja ämblikvõrkkelme vahele. Olemas kõik närvirakud ja gliiarakud.

Question 11

Millal kujunevad lootel normaalsed ajustruktuurid?

Answer 11

6. fetaalkuu lõpuks

Question 12

Loote närvisüsteemi edasine kasv (peale 6. fetaalkuud)

Answer 12

Sünapsite areng. Müeliniseerumine. Jätkete (dendriitide kasv)

Question 13

Mitmendaks päevaks kujuneb neuraaltoru?

Answer 13

21.-28. fetaalpäevaks (sirge torujas moodustis)

Question 14

Müeliniseerumisprotsessi algus ja lõpp

Answer 14

Algab 4. fetaalkuul ja lõppeb 2.-3. eluaastal

Question 15

Aju kaal vastsündinul, 1. eluaasta lõpuks ja täiskasvanul. Seljaaju kaal

Answer 15

Vasstsündinu aju: 350-400g (10% kehakaalust).
1. eluaasta lõpul: 1000g.
Täiskasvanu aju: 1200-1400g (2% kehakaalus).
Seljaaju - 2% peaaju kaalust

Question 16

Düsontogenees (arenguhäire) põhjused

Answer 16

Geneetilised tegurid (nt Downi tõbi). 
Loote nakkus (viirusinfektsioonid; süüfilis; tuberkuloos; algloomad)
Fototoksilised tegurid (ravimid, narkootilised ained, alkohol, suitsetamine)

Question 17

Anentsefaalia

Answer 17

Suuraju struktuuride arenematus. Neuraaltoru häire 4. fetaalnädalal. Eluga kokkusobimatu. Esinemissagedus < 1/10 000 elusünni kohta

Question 18

Mikrotsefaalia

Answer 18

Aju väike; vaimse arengu mahajäämus.

Question 19

Kraniostenoos

Answer 19

Kolju luustumishäire (kolju on kitsas). Õmbluste liiga kiire luustumine. Väline tunnus - pea ei kasva. Vaimse arengu mahajäämus hiljem. Vahel võimalik operatiivne ravi. (Aperti sündroom)

Question 20

Neuraaltoru defektid - düsrafism. Peaaju songad (entsefalotseele)

Answer 20

Arenguhäire 20.-24. fetaalnädalal. Peaajusongad kuklas või otsmikul. Songakotis ajuosad. Seotud vatsakeste süsteemiga. Ei saa ravida

Question 21

Neuraaltoru defektid - düsrafism. Seljaaju songad

Answer 21

Meningocele: songakotis ajukestad, ei pruugi olla raskeid häireid
Meningoradiculocele: songaotis ka närvijuured, raske defitsiit (jalgade halvatus, põie ja päraku pidamatus)
Meningomyeocele: songakotis seljaaju

Question 22

Spina bifida

Answer 22

Puuduvad lülikaared lülisambas

Question 23

Hüdrotsefaalia (vesipea)

Answer 23

Võib olla düsontogeneesi tagajärg. Liikvori rõhk tõuseb → ajuvatsakesed laienevad, ajuatroofia. Kliiniliselt: lõge pinges, õmbluste separatsioon, pea ümbermõõt suureneb, laup suureneb, ülesvaatehalvatus ehk “loojuva päikese fenomen”, mahajäämus arengus. Varane kirurgiline ravi → šunteerimine (liikvor juhitakse südame- või kõhuõõnde)

Question 24

Kraniovertebraalse piirkonna arenguhäire

Answer 24

Piirkonnas, kus peaaju läheb üle seljaajuks

Question 25

Arnold-Chiari sündroom

Answer 25

Väikeaju tonsillid on väljaspool koljuõõnt, allpool kuklamulku). Võib põhjustada vesipead. Bulbaarparalüüs piklikaju kraniaalnärvide perifeersest halvatusest: häiritud imemine, neelamine, hingamine. Võib avalduda alles keskeas

Question 26

Tserebraalparalüüs

Answer 26

Kaasasündinud ajukahjustus. Tunnus liikumishäire. Neuroloogilised sümptomid varasest lapseeast.

Question 27

Tserebraalparalüüsi põhjused

Answer 27

Enneaegsus, väike sünnikaal, infektsioonid, kilpnäärmehaigused või epileptilised hood emal, düsontogenees.

Question 28

Mikrotsefaalia põhjused

Answer 28

Geneetiline defekt, infektsioonhaigus, ioniseeriv kiirgus enne 16. fetaalnädalat