Riigiõigus

Question 1

Põhiseadus

Answer 1

Põhiseadus on riigis kõrgeima taseme õigusnorme koondav dokument, mis sätestab riigikorra põhilised organisatsioonid, vormi ja struktuuri ning määrab kindlaks isiku põhiõigused ja nende kaitstuse. Kõik siseriiklikud õigusaktid peavad olema põhiseadusega kooskõlas.

Question 2

Põhiseaduse muutmise viisid

Answer 2

1. rahvahääletusel
2. Riigikogu kahe järjestikku koosseisu poolt
3. Riigikogu poolt kiireloomulisena 3 lugemisega

Question 3

Mitu korda on Eestis põhiseadust muudetud?

Answer 3

5 korral:

1. KOV volikogude volituste pikendamine (2003)
2. Põhiseaduse täiendamise seadus ELiga liitumiseks (2003)
3. Põhiseaduse preambula täiendamine Eesti keele kaitseks (2007)
4. Riigikaitse korralduse muutmine (2011)
5. Valimisea langetamine KOV valimistel (2015)

Question 4

Euroopa Liidu õigus ja PS

Answer 4

Eesti õiguse kujundamisel tuleb arvestada ka Euroopa Nõukogu ja EL asutuste poolt kujundatud õiguse üldpõhimõtteid. EIÕK ja lisaprotokollid asuvad meie õigusaktide ja PS hierarhias vahepeal. ELi õigus EI OLE RAHVUSVAHELINE ÕIGUS.

Question 5

Monistlik teooria

Answer 5

Rahvusvaheline ja siseriiklik õigus on osa ühest ühtsest õigussüsteemist.

Question 6

Dualistlik teooria

Answer 6

Rahvusvaheline õigus ja siseriiklik õigus moodustavad kaks eraldiseisvat õigussüsteemi. Rahvusvaheline ei tohi sekkuda siseriiklikusse.

Question 7

ELi primaarne õigus

Answer 7

asutamis- ja aluslepingud: EL leping ja EL toimimise leping

Question 8

EL sekundaarne õigus

Answer 8

ELi organite poolt antud õigusaktid

Question 9

EL õiguse doktriin

Answer 9

Kui mõni siseriiklik säte on vastuolus ELi õigusaktiga, siis ta ei saa leida kohaldamist, kui kohaldtatav on ELi õigusakt. Samas ELi akt ei muuda siseriikliku sätet kehtetuks, aga ta kaotab oma õigusmõju.

Question 10

Põhiseadusorgan

Answer 10

Peab olema nimetatud põhiseaduses ja põhiseadusega peab talle olema antud pädevus.

Question 11

Põhiseadusorganid Eestis

Answer 11

1. Rahvas (hääleõiguslikud kodanikud)
2. Riigikogu
3. Vabariigi president
4. Vabariigi valitsus
5. Riigikohus
6. Riigikontroll
7. Õiguskantsler
8. Eesti Pank
9. kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja
10. peaminister ja ministrid

Question 12

Kas iga kohtunik võib PS -ga vastuolevaks kuulutada õigusakti, mis tema arvates on põhiseadusvastane?

Answer 12

Ei, põhiseadusega võib vastuolevaks kuulutada ainult Riigikohus. PSJKS paragrahv 9 ütleb, et alamaastme kohus peab sellisel juhul pöörduma Riigikohtu poole. Kohus funktsionaalses mõttes. PS paragrahv 152.

Question 13

Põhiseadusjärelevalve kohtu pädevused

Answer 13

1. Kontrollib välislepingute kooskõla põhiseadusega.
2. Annab seisukohti, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes ELi õigusega.
3. Kaebused RK otsuste peale, RK juhatuse otsuste peale, VP otsuste peale.
4. Tunnistab RK liikme, VP, õiguskantsleri või riigikontrolöri kestvalt võimetuks oma ülesandeid täitma.
5. Lõpetab RK liikme volitused.
6. Annab RK esimehele VP ülesandes nõusoleku kuulutada välja RK erakorralised valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest.
7. Lõpetab erakonna tegevuse.
8. Kaebused valimiskomisjonide otsuste ja toimingute peale.
9. Teostab normikontrolli

Question 14

Abstraktne normikontroll

Answer 14

Toimub eelkõige avalikes huvides. Ex post või ex ante. Kontrollitakse normi vastavust põhiseadusele sõltumata konkreetsest elulisest juhtumist.

Question 15

Konkreetne normikontroll

Answer 15

Teenib eelkõige menetlusosaliste huve. Kontrollitakse normi vastavust põhiseadusele mingi konkreetse juhtumi alusel.

Question 16

Määratlemata õigusmõiste

Answer 16

Õigustehniline vahend, mille puhul seadusandja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest seadustes enestes, delegeerides normi täpsustamise seaduse rakendajale.

Question 17

Kus asuvad põhiseaduse aluspõhimõtted?

Answer 17

Põhiseaduse täiendamise seadusest. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes.

Question 18

Põhiseaduse aluspõhimõtted

Answer 18

Inimväärikus, demokraatia, õigusriik, sotsiaalriik (PS paragrahv 10), rahvusriik (PS preambul)

Question 19

Inimväärikus ja selle valdkonnad

Answer 19

Inimväärikus on kõigi isiku põhiõiguste alus ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse eesmärk. Valdkonnad: kehaline puutumatus, inimväärsed elutingimused, õiguslik võrdsus, identiteedi säilitamine, õigus vabalt otsustada, süüpõhimõte ja menetlus (inimene tuleb riigi poolt alati ära kuulata).

Question 20

Sotsiaalriik

Answer 20

Abi puuduse korral (PS paragrahv 28). Sotsiaalriik ja sotsiaalsete õiguste kaitse sisaldavad ideed abist ja hoolest neile, kes ei ole suutelised iseseisvalt end piisavas ulatuses kindlustama. Nende isikute inimväärikus oleks alandatud kui jätta nad ilma abist, mida nad vajavad oma esmavajaduste rahuldamiseks.

Question 21

Õigusriigi põhimõte

Answer 21

Riigivõimu seaduslikkus, õiguskindlus, võimude lahusus ja tasakaalustatus, õiguskaitse sõltumatute kohtute poolt, põhiõiguste austamine.

Question 22

Õiguskindlus

Answer 22

Salajase õiguse keeld ja seaduste kättesaadavus. Kindlus, et õigus, mis kehtib täna, kehtib ka homme. Vacatio legis, seaduste arusaadavus, õigusselgus (kaitstus riigi omavoli eest), tagasiulatuva mõju keeld.

Question 23

Rahvusriigi põhimõte

Answer 23

riigi vorm, mis eksisteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest

Question 24

Demokraatia põhimõte

Answer 24

Valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite või rahva poolt valitud esindajate kaudu. Rahvasuveräänsus, esindusdemokraatia, erakonnademokraatia, riigivõimu demokraatlik legitimatsioon ja poliitiline vastutus, demokraatlik otsustusprotsess (enamusprintsiip ja vähemuse kaitse), õigus hääletada ja õigus saada valitud ja demokraatia kaitse.

Question 25

Indemniteet

Answer 25

riigiõiguse põhimõte, mille kohaselt parlamendi liikmed ei kanna distsiplinaar- ega kriminaalvastutust parlamendis tehtud avalduste, hääletamise vms eest.

Question 26

Immuniteet

Answer 26

parlamendi ja valitsuse liikmete, riigipea, riigikontrolöri, õiguskantsleri jt kõrgete võimuesindajate eriseisund – isikupuutumatus või mõningaile seadustele allumisest vabastus. Neid ei tohi parlamendi nõusolekuta arreteerida ega kriminaalvastutusele võtta.

Question 27

Valimisõiguse põhimõtted

Answer 27

Valimisvabaduse printsiip (vabadus kandideerida, valida, valida mitme kandidaadi seast), üldisuse printsiip (tagatud võimalus valida kõikidele inimestele), ühetaolisuse printsiip (igal valijal on võrdne arv hääli), otsesuse printsiip (valimine toimub otse), salajasuse printsiip (valija ei avalda, keda ta valib) ja valimisproportsionaalsuse printsiip (valimistele pääsevad mitmed parteid, koalitsioon, võrdelisus, nimekirjavalimissüsteemid).

Question 28

Kas vabariigi president võib keelduda peaministri ettepandud isiku ministri ametisse nimetamisest?

Answer 28

President võib kandidaadi jätta nimetamata üksnes väga ekstreemsetel juhtudel. Näiteks, kui on teada, et see kandidaat rikub PS ametite ühitmatuse keeldu (PS paragrahv 99). President peab oma otsuseid tegema lähtuvalt põhiseadusest.

Question 29

Mis on enamusvalitsus ja mis on vähemusvalitsus?

Answer 29

Enamusvalitsus on valitsus, keda toetab minimaalselt 51 häält. Vähemusvalitsus on alla 51 häälega toetatud. Vähemusvalituse puhul ei saa valitsus oma tööd korralikult teha toetuse puudumise tõttu.

Question 30

Kelle võib president määrata peaministrikandidaadiks?

Answer 30

Kuskil ei ole kindlaks määratud, kelle president peab ametisse määrama. President tegutseb kooskõlas põhiseadusega ja president on lubanud arvestada rahva tahtega. President peab määrama valimiste võitja peaministri kohale.

Question 31

Mis staatus on koalitsioonilepingul?

Answer 31

Koalitsioonileping on parteide omavaheline kokkulepe, milles sätestatakse, mida soovitakse ametiaja sees ära teha. Ühise tahte deklaratsioon. Kolalitsioonileping ei ole leping juriidilises tähenduses. Poliitiline vastutus. Keegi ei saa sundida erakondi koalitsioonilepingut täitma.

Question 32

Konstruktiivne ja destruktiivne umbusaldusavaldus

Answer 32

Umbusaldusavaldust saab alustada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust kirjaliku nõude esitamisega istungil. Konstruktiivne umbusaldusavaldus on umbusaldusavaldus, mille puhul on avaldajatel pakkuda alternatiivvalitsus. Destruktiivne umbusaldusavaldus on kui Riigikogu otsustab enamusega umbusaldada valitsust ilma, et tal oleks uut valitsust välja pakkuda. Selle puhul korraldab president erakorralised valimised.

Question 33

Koosseisu enamus

Answer 33

51 häält

Question 34

Riigikantselei

Answer 34

Riigikantselei on Eesti Vabariigi Valitsuse juures olev valitsusasutus, mille eesmärk on toetada Vabariigi Valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning aidata tagada head riigivalitsemist. Riigikantselei on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ja peaministri ees. Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister oma korraldusega. Riigikantselei ülesanded: toetab valitsuse töö planeerimist, koostab valitsuse tegevusprogrammi ja koordineerib selle elluviimist; valmistab ette ja korraldab valitsuse istungeid ja kabinetinõupidamisi; tagab valitsuse õigusaktide eelnõude põhiseadusele ja teistele seadustele vastavuse; koordineerib Eesti seisukohtade kujundamist ning nõustab ja toetab peaministrit Euroopa Liidu asjades; korraldab valitsuse ja peaministri avalikke suhteid ning Euroopa Liiduga seotud riigisisest teavitustegevust; nõustab peaministrit riigi julgeoleku küsimustes, korraldab valitsuse julgeolekukomisjoni tööd ja koordineerib riigi julgeoleku ja riigikaitse juhtimist; nõustab ja toetab peaministrit Teadus- ja Arendusnõukogu töö juhtimisel; korraldab avaliku teenistuse tippjuhtide värbamist, valikut ja arendamist. Riigikantselei korraldab ka riigi ja kohaliku omavalitsuse sümboolikaga seotut ning täidab seaduste või muude õigusaktidega talle pandud teisi ülesandeid.

Question 35

Seaduseelnõu Riigikogus

Answer 35

Seaduseelnõusid menetletakse tavaliselt kolmel lugemisel. Lugemiseks nimetatakse seaduseelnõu arutamist Riigikogu täiskogu istungil. Seaduse vastuvõtmiseks peab toimuma kolm lugemist, vaid mõnel juhul, näiteks välislepingute ratifitseerimisel, võib piirduda ka kahe lugemisega. Kõigi kolme lugemise protseduur käib Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kindlate reeglite järgi. Lugemiste vahel töötab seaduseelnõuga juhtivkomisjon. Esimesel lugemisel arutatakse eelnõu algataja osavõtul eelnõu üldpõhimõtteid ning otsustatakse, kas eelnõu menetlemist jätkatakse ja määratakse muudatusettepanekute esitamise tähtaeg (üldjuhul 10 tööpäeva), või lükatakse eelnõu tagasi. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu. Muu hulgas vaadatakse läbi laekunud muudatusettepanekud ning otsustatakse, millised muudatused eelnõu tekstis teha. Kui eelnõu sätetega tuleb juhtivkomisjonis tööd jätkata, katkestatakse eelnõu teine lugemine ja määratakse uus muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Eelnõu kolmandale lugemisele esitab juhtivkomisjon lõpliku keelelise ja tehnilise viimistluse saanud eelnõu teksti ning toimub eelnõu lõpphääletus. Üldjuhul on seaduse vastuvõtmiseks vaja poolthäälteenamust ehk enamus istungil osalevatest saadikutest peab hääletama seaduse vastvõtmise poolt. Erandiks on põhiseaduses loetletud seadused, mille vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust ehk poolthääli peab olema vähemalt 51. Selliseks seaduseks on näiteks kodakondsuse seadus.

Question 36

Seaduseelnõu Valitsuses

Answer 36

Pärast ettevalmistuste tegemist ja vajaliku info kogumist töötab õigusakti ettevalmistaja välja eelnõu ja selle juurde kuuluva seletuskirja. Eelnõu on õigusakti, otsuse või mõne muu dokumendi tekst koos kõigi juurdekuuluvate rekvisiitidega. Eelnõu ettevalmistamisele kohalduvad vastavalt asja liigile erinevad koostamisreeglid, näiteks „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ ehk HÕNTE. Seletuskirja eesmärk on põhjendada seaduse vastuvõtmise vajalikkust, eelnõu põhiseisukohti ja sellest tulenevaid muudatusi ning anda ülevaade seaduse jõustumisega kaasnevatest mõjudest. Alati on seletuskirja sissejuhatuses sisukokkuvõte, mis annab lihtsa ning selge ülevaate eelnõu eesmärgist ning sellega loodavatest peamistest muudatustest. Seejärel eelnõu kooskõlastatakse olemasolevate õigusaktide ja Põhiseadusega. Kui eelnõu on Valitsuses heakskiidetud, läheb see edasi Riigikogusse. Kui Riigikogu selle vastu võtab, siis läheb see presidendile, kes seaduse välja kuulutab või vetostab.

Question 37

Kohalikud omavalitsused

Answer 37

Kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad. KOV on juriidiline isik. Volikogu on kohaliku rahva esindaja kohaliku omavalitsuse tasandil. Valla- ja linnavalitsuse pädevusse kuuluvad eeskätt jooksva halduse küsimused. Kohalik omavalitsus ei ole seadusandja. KOV ei ole täidesaatev võim põhiseaduse mõttes, aga ta on avalik võim, kes peab tagama teiste inimeste põhiõigused ja ei ole põhiõiguste adressaat. KOV on kohustatud tagama PS tulenevaid õigus ja kohustusi.

Question 38

Unitaarriigi põhimõte

Answer 38

Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus.

Question 39

Seaduse reservatsiooni põhimõte

Answer 39

Õigusi ja vabadusi tohib piirata üksnes kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiravate õiguste ja vabaduste olemust. (PS paragrahv 11)

Question 40

KOV garantiid

Answer 40

1. Kohaliku omavalitsuse autonoomia (enesekorralduse garantii) ehk kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt. Kohaliku omavaltisuse autonoomia eksisteerib avaliku võimu detsentraliseerimise ning riigivõimu piiramise ja tasakaalustamise huvides. 2. Õigusinstituudi garantii - Põhiseaduse alusel meil peavad olema kohalikud omavalitsused. Üksikul omavalitsusel ei ole õigust sellele, et ta on olemas alatiseks, kuid kohalikud omavalitsused peavad olema. 3. Finantsgarantii - kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve. KOV kehtestab ja kogub seaduse alusel makse ning paneb peale koormisi. Riiklike ülesannete rahastamine ehk kui riik määrab KOVile ülesande, siis tuleb sellega kaasa panna ka raha. 4. Iseseisva eelarve garantii

Question 41

Kohaliku omavalitsuse ülesanded

Answer 41

Vabatahtlikud KOV ülesanded - küsimused, mis võrsuvad kohalikust kogukonnast ja puudutavad seda ega ole vormilise kriteeriumi kohaselt haaratud või põhiseadusega antud mõne riigiorgani kompetentsi. Nt mänguväljakud. Kohustuslikud olemuslikud KOV ülesanded - sotsiaalteenused, sotsiaaltoetused, jäätmehooldus, ruumiline planeerimine jne. Kohustatud neid täitma, aga kuidas ta neid täidab on enda otsustada. KOV täidetavad riiklikud ülesanded - tervishoiu ja alkoholi poliitika kujundamine ehk ülesanded on etteantud riiklikul tasandil, aga mil määral ta seda teeb on KOVi otsustada.

Question 42

Kuidas tagab põhiseadus kohtu sõltumatuse?

Answer 42

1. Institutsionaalne sõltumatus (võimude lahusus) - kohtuvõim on eraldi võim, kohtunike erapooletus, kohtute seadus. 2. Lähtumine üksnes põhiseadusest ja seadustest. 3. Kohtumõistmise monopol - kohus mõistab õigust ja keegi teine õigust ei mõista, spetsiifilised reservatsioonid (nt kedagi ei tohi vahi all pidada üle 24h ilma kohtu loata, inimesel on õigus saladusele ja erandeid tohib teha ainult kohtu loal jne).

Question 43

Mis on õigusmõistmine?

Answer 43

Õigusemõistmine on õigusvaidluste suhtes siduvate otsuste tegemine sõltumatu, üksnes seaduse ja õigusega seotud riikliku institutsiooni poolt. Formaalne määratlus - õigus pöörduda kohtusse, kui minu õiguseid on piiratud või rikutud Materiaalne väärtus - õigusvaidlused, siduvus (otsus on siduv), sõltumatu institutsioon, reageeriv tegevus, käivitamiseks vajav intitsiatiiv Funktsionaalne määratlus - õigusmõistmine on ka need ülesanded, mida on kohtule määranud seadusandja.

Question 44

Õigusemõistmise põhiseaduslikud printsiibid

Answer 44

Kohtusse pöördumise garantii Kohtu sõltumatus Õigus seaduslikule kohtunikule - garantii, et inimese probleemi lahendab sõltumatu kohtunik Õigus olla oma kohtuasja arutamise juures Õigusemõistmise avalikkus

Question 45

Kohtusüsteem

Answer 45

I astme kohtud - maa- ja halduskohtud II astme kohtud - ringkonnakohtud III astme kohus - Riigikohus

Question 46

Mis piirangud seab PS erikohtute ja erakorraliste kohtute asutamisele?

Answer 46

Eestis pole erikohtuid, kuid nende moodustamine on lubatud. Erakorraliste kohtute moodustamine on keelatud.

Question 47

Kuidas teostab Riigikontroll järelevalvet?

Answer 47

Esitab kord aastas Riigikogule ülevaate. Viib läbi kontrollimisi ja koostab kontrollaruandeid. Kontrollitulemused esitatakse Riigikogu erikomisjonile. Riigikontroll ei hinda poliitilisi eesmärke.