Teema 4. Tehisintellekt + Teema . Koduloomad

Question 1

kedagi (rumalalt) kas pilgates või sarnaneda püüdes matkima, järele tegema

Answer 1

ahvima

Question 2

kedagi vaimselt, seksuaalselt vm moel kimbutama või kiusama, talle raskusi, häda põhjustama

Answer 2

ahistama

Question 3

see, kes või mis tegutseb millegi vastu, vastupidi, vastandlikult mõjuv või toimiv tegur; sellised mõjurid kogumina

Answer 3

vastasjõud - vastasjõu - vastasjõudu (vastasjõude, vastasjõudusid)

vastandjõud

Question 4

väga pahaseks, vihaseks saama

Answer 4

vihastuma

Question 5

teist inimest (seksuaalse tagamõttega) kätega kobama, nii kellelegi ligi tikkuma

asju kätte võtma, neid kompima ja katsuma

Answer 5

käperdama

Question 6

psüühiliste protsesside (nt taju, tähelepanu, mõtlemine) abil vaimse pildi loomine väliskeskkonnast ja iseendast, tegelikkuse kajastumine teadvuses

Answer 6

tunnetus

Question 7

inimene, kes tunneb hästi oma ala, hrl vastava haridusega inimene

Answer 7

asjatundja

Question 8

esitaja seisukohta väljendav ütlus

Answer 8

väide - väite - väidet (väiteid)

Question 9

seisukohti, arvamusi, mõtteid vahetama, arutlema või vaidlema; (avalikus) arutluses, vaidluses põhjendatud seisukohti, arvamusi, mõtteid vahetama, argumenteeritult arutlema või vaidlema

Answer 9

väitlema

Question 10

kõnekeelne
hoolikalt korrastama, (väliselt) ilusaks tegema

Answer 10

vuntsima

Question 11

ääre- või eeslinn, kus elab (või on algselt elanud) vaesem rahvas

Answer 11

agul - aguli - agulit (aguleid)

Question 12

pika keha ja tömbi sabaga väike pruun kiskja, kes elutseb veekogude kaldaaladel

Answer 12

naarits - naaritsa - naaritsat (naaritsaid)

Question 13

käsi (vm kehaosa) ägedalt üles-alla või edasi-tagasi liigutama, hrl et millestki märku anda

Answer 13

vehkima - vehkida, vehib

Question 14

abikaasapoolne sugulane, abiellumise kaudu sugulaseks saanud isik

Answer 14

hõimlane

Question 15

külmast, palavikust, erutusest tingitud külmatundega seotud värin kehas

Answer 15

külmavärin - külmavärina - külmavärinat (külmavärinaid)

Question 16

maaelu ja -oluga iseloomustatav, talupoeglik

Answer 16

rustikaalne - rustikaalse - rustikaalset (rustikaalseid)

Question 17

käitumiselt, väljenduselt leebe(ma)ks, lepliku(ma)ks muutuma

Answer 17

leebuma

Question 18

koduloomade, sh kodulindude või mesilaste kogum, mida iseloomustavad ühtne põlvnemine ning kodustamise ja pidamise kestel kujunenud ühesugused pärilikud omadused

Answer 18

tõug - tõu - tõugu (tõuge, tõugusid)

Question 19

maapinnale (ka veepinnale) või mõne taevakeha pinnale laskuma panema

(närvipingest, negatiivsetest tundmustest vabastamise või nende vähendamise kohta)

Answer 19

maandama

Maandama riski, stressi, pinget

Stressimaandaja

Question 20

füüsiline pingulolek (sageli ülemäärase lihaspinge kohta)

Answer 20

pinge - pinge - pinget (pingeid)

Question 21

haukuma läbilõikavalt kõrge ja terava häälega

Answer 21

klähvima

Question 22

väike korratu väljanägemisega inimene või loom, ka kidur või kängunud puu

Answer 22

näss - nässi - nässi (nässe, nässisid)

Question 23

imetajate, harvemini muude loomade (nt kalade) silmade alt ette ulatuv (kitsenev) pea osa, mis haarab ka suu ja ninasõõrmed

Answer 23

koon - koonu - koonu (koone, koonusid)

Question 24

kellegagi või millegagi kohtuma; kellegagi või millegagi tegemist tegema

Answer 24

kokku puutuma - puutuda, puutub

Question 25

kätt vm kehaosa (korraks, kergelt) kellegi või millegi vastu panema; (kergelt) millegi vastu, millegagi kokkupuutesse minema või kokkupuutes olema

Answer 25

puudutama - puudutada, puudutab

Question 26

mitmekesisemaks, vaheldusrikkamaks tegema; midagi täiendama, paremaks muutma, hrl midagi lisades

Answer 26

rikastama

Question 27

(kõneldes) olulist esile tõstma, olulise väitena ütlema; midagi eriti, rõhutatult esile tooma

Answer 27

rõhutama

Question 28

midagi välja paista laskma, ilmutama

Answer 28

välja näitama

Question 29

otsustamisvõimetu nõutus, suutmatus valida

Answer 29

kõhklus

Question 30

kõnekeelne koer, ka meelitussõnana

Answer 30

kutsa - kutsa - kutsat (kutsasid)

Question 31

hea, meeldiv sõna hrl kellegi kiitmiseks, hellitamiseks või ahvatlemiseks

Answer 31

meelitussõna

Question 32

jätkuvat r-häälikut meenutavat tumedat häält kuuldavale tooma rahulolematult, pahaselt rääkima

Answer 32

urisema

Question 33

(nõrgendab omadust või asjaolu:) peaaegu täiel määral

Answer 33

üpris

Question 34

suures ülekaalus olev

Answer 34

valdav

Question 35

расслабление , расслабленность , встряска , отдушина

Answer 35

lõõgastus

Question 36

следует что-то сделать

Answer 36

tuleks + mida teha Tuleks selliseid koeraomanikke kuidagi karistada

Question 37

nägemismeelt häirima, inetu välja paistma hrl 3. isikus

Answer 37

silma riivama Pilt riivab silma

Question 38

auto vm masinaga avariisse sattuma, nii et sõiduk on pärast kasutuskõlbmatu

Answer 38

hunnikusse sõitma

Question 39

(probleemi, küsimust) midagi algatama, arutlusele võtma

Answer 39

tõstatama

Question 40

(halva enesetunde, iiveldustunde saabumise kohta) (sügavat meelepaha väljendava ütlusena)

Answer 40

süda läheb pahaks Ametkonna vastus on nii formaalne, et süda läheb pahaks.

Question 41

(vihaseks saamise, vihastamise kohta)

Answer 41

süda läheb täis

Question 42

не заставишь кого-то что-то делать

Answer 42

püssiga ei pane kedagi + mida tegema

Question 43

väga, haruldaselt harva või üksikutel juhtudel

Answer 43

haruharva

Question 44

teravat ebameeldivustunnet tekitav, (väga) vastumeelne

Answer 44

vastik

Question 45

kirjalik meeldetuletus, ülevaade asjade käigust, märkus vms dokument

Answer 45

märgukiri

Question 46

seaduseelnõu, kaebuse, kriminaalasjaga vms seotud dokumente õiguslikult käsitlema, selliseid küsimusi, ettepanekuid lahendama

Answer 46

menetlema

Question 47

mingit asjaolu (infoks, hoiatuseks) ära märkima; veale, puudusele

Answer 47

tähelepanu juhtima (millele?)

Question 48

midagi eitama, salgama või ümber lükata püüdma, millelegi vastu vaidlema

Answer 48

tagasi ajama

Question 49

väike laps, vahel pigemini väikese poisi kohta

Answer 49

põngerjas

Question 50

hrl kestva pingutuse tagajärjel kuuldavalt hingeldama

Answer 50

ähkima - ähkida, ähib

Question 51

kõnekeelne tehtud töö, teenuse, saadud kauba vms eest raha andma

Answer 51

plekkima Sellise mugavuse eest tuli kõvasti plekkida.

Question 52

rippuv iste, mis on kinnitatud postide külge ning millel kiigutakse; pikk laud või palk, mis keskelt on toetatud postile ja mille otstele istudes kiigutakse

Answer 52

kiik - kiige - kiike (kiiki, kiikesid)

Question 53

Kõnekeelne (osutab eelnevas või järgnevas mainitud asjaolule:) seda tüüpi, selle moodi

Answer 53

säärane - säärase - säärast (sääraseid)

Question 54

oma ettenähtud kohale (töökorda) seadma, paigale panema (hrl esemeid, seadmeid, tarkvara)

Answer 54

paigaldama

Question 55

kergesti, vähese vaevaga

Answer 55

hõlpsasti

Question 56

(valguse, värvi, näojume kohta:) nõrga, tuhmi tooniga, loomuliku värvita; valkjas, tuhmilt hele

Answer 56

kahvatu - kahvatu - kahvatut (kahvatuid)

Question 57

kaari, lookeid, jõnkse omav

Answer 57

kõver - kõvera - kõverat (kõveraid)

Question 58

laevad, mille tegelikku omanikku ja/või kaubavedudest kasusaajat varjatakse mitmesuguste (ebaseaduslike) võtetega

Answer 58

varilaevastik

Question 59

vaimult virge, terane ja (uuele) vastuvõtlik, kiiresti reageeriv, mitte uimane ega loid

Answer 59

ergas - erksa - ergsat (erksaid)

Question 60

käske ja korraldusi vastuvaidlematult täitev

Answer 60

sõnakuulekas

Question 61

tehnilise seadme või süsteemi töötamise häire, korrast ära olek

Answer 61

rike - rikke - riket (rikkeid)

Question 62

sõrmega, teravaotsalise vahendiga sorkima, kaapima vm moel tegutsema, et midagi kuskilt kätte saada või eemaldada kelleltki midagi visalt uurides teada saada püüdma; kellegi siseellu, hingeasjdesse ülemäära kaevuma

Answer 62

urgitsema

Question 63

liigselt hellitav, lapsele kõike lubav armastus

Answer 63

ahviarmastus

Question 64

soo või liigi jätkaja kellegi töö, tegevuse, traditsioonide jätkaja

Answer 64

järglane

Question 65

halvaks pidama; (sõnadega) halba varju heitma, maha tegema

Answer 65

halvustama

Question 66

(aeglaselt, sujuvalt) edasi liikuma

Answer 66

kulgema

Question 67

muid võimalusi välistavalt: ainult, üksnes; täiel määral

Answer 67

puht

Question 68

äärmisel määral

Answer 68

äärmiselt

Question 69

varem mittekogetud, seetõttu erakordne, (nördimusest, üllatusest) jahmatama panev

Answer 69

ennekuulumatu

Question 70

suuliselt või kirjalikult esitatud mälestuskild või mälupilt

Answer 70

meenutus

Question 71

ettearvamatu, plaanitsematu sündmus või olukord (tihti millekski soodus, millekski võimalust andev)

Answer 71

juhus (juhuseid)

Question 72

kellegi hingelaadile vastav, hästi sobiv, eriti vastuvõetav

Answer 72

hingelähedane

Question 73

see, kes on kellegagi sarnase sisemaailma või vaimulaadiga

Answer 73

hingesugulane