3. Flashcards
(77 cards)
HINGAMISELUNDITE HAIGUSTE PEAMISED SÜMPTOMID
- isutus
- palavik
- öine higistamine
- leukotsütoos
- düsproteineemia
Kopsuhaigustele viitavad spetsiifilised sümptomid
- köha
- köha koos rögagaeritusega
- düspnoe
- valu rindkeres
Kus asub hingamiskeskus
Piklikus ajus
Mis on köha?
Tekib peale võõrkeha sattumist hingamisteedesse, mida püütakse siit reflektoorselt eemaldada
.
Teised ärritajad:
põletik (turse, eksudaat), ülemäärane sekretsioon, mediastiinumi lümfisõlmede suurenemine või aordi aneurüsm.
Köha tekkemehhanism
Inimene hingab sisse, häälepilu sulgub, hingamislihased pingutuvad + kõhupressi rakendamine, kopsudes olev rõhk suureneb. Sellele järgnevalt häälepilu avaneb järsult ja õhk koos võõrkehaga surutakse hingamisteedest välja. Köhimise ajal sulgeb pehme suulagi ninaõõne.
Köha jaotus
- Mitteproduktiivne ehk kuiv köha – röga ei eritu. N: atroofiline krooniline bronhiit, ägeda bronhiidi algstaadium, (mingil määral) läkaköha.
- Produktiivne ehk märg ehk lahtine köha – röga eritub. N: bronhiit, kopsupõletik, bronhiektaasia, kopsuturse.
- Pidev – N: bronhiit, pneumoonia.
- Perioodiline – N: bronhiektaasiatele lisandunud krooniliste mädapõletike korral eritatakse hommikuti palju röga.
- Hooköha – N: läkaköha, võõrkeha sattumine hingamisteedesse.
Köha ja selle seos tekkepõhjusega (8)
- Veriköha – veri võib olla pärit hingamisteedest (ka ülaosast) või ka seedetraktist.
- Stridoroosne köha – suurte hingamisteedega seotud.
- Pleuraärritusest – köhatamine. Kaasneb valu seoses (sügava) hingamisega, mis vedeliku hulga suurenemise korral kaob.
- Köha lamades – põhjus mediastiinumis.
- Köha seistes – diafragma ja pleura haigused.
- Närviline köha – enamasti häbelikel inimestel harjumuslikult.
- Väliskeskkonna ärritavatest ainetest – suits, gaas, tolm.
- Kopsu mädaprotsessid – rohke hulk mädast sekreeti. Siiski sõltub see protsessi ulatusest.
Röga hulk
Võib kõikuda suurtes piirides.
- Vähe: äge bronhiit, trahheiit, larüngiit, koldeline pneumoonia.
- Palju: bronhiektaasia, kopsuabstsess, kopsuturse.
- Kahekihiline – (mäda, plasma) – kopsuabstsess.
- Kolmekihiline – (mäda, plasma, lima) – bronhiektaasia, tuberkuloos (kavern), gangreen. (Ülemine kiht vahutab, keskmine on seroosne, alumine kohev ning peeneteraline).
Röga iseloom
Oleneb koostisest.
1. limane – äge bronhiit, bronhiaalastma, ülemiste hingamisteede katarr
2. mädane – kopsuabstsess, -gangreen
3. verine – tuberkuloos, pahaloomulised kasvajad
4. seroosne – kopsuturse.
Enamasti on kombinatsioonid.
Röga kontsistenst
On seotud iseloomuga
- vedel
- veniv
- paks
Röga värvus ja läbipaistvus
Sõltub iseloomust.
- limane – klaasjas, läbipaistev
- mädane – kollakasroheline
- verine – punane
- seroosne – läbipaistev, vahuline
- seen (aspergilloos) – mustjasroheline
- tolmusisaldus – hallikas/must
- krupoosne kopsupõletik – roostekarva.
Röga löhn
- Ebameeldiv – krooniline bronhiit
- Järsult ebameeldiv – bronhiektaasia, tuberkuloos, tuumor, abstsess.
- Vinav – (roisuline) gangreen
Röga lisandid (7)
- Curschmanni spiraalid (limast).
- Fibriinikämbud. Puuvõrataolised, valkjad või kergelt punakad.
- Kochi läätsed ehk riisiterad – rohekaskollased, kohupiima kontsistentsi, nööpnõelapea suurused.
- Dittrichi korgid. Valkjad või kollakashallid, nööpnõelapea suurused. Vinav lõhn.
- Koetükid.
- Aktinomütseedi druusid. Väikesed valkjad või rohekashallid terad, ümbritseb mäda.
- Ehhinokoki põiekesed – hallikasvalged või kollased. Tekivad tsüsti lõhkemisel. Mitmesugust suurust
Mis on hingeldus?
Hingamise sageduse, sügavuse ja rütmi häire.
Hingelduse põhjused
- Hingamiskeskuse ärritus
- Hingaiskeskuse orgaaniline kahjustus
- Emotsioonid
- Füüsiline pingutus
Hingelduse liigid (8)
- Eupnoe – normaalne hingamine.
- Hüperpnoe – kiire, sügav (HM tõus).
- Hüpopnoe – aeglane, pindmine (HM langus).
- Tahhüpnoe – kiire, pindmine (HM langus).
- Bradüpnoe – aeglane, sügav.
- Düspnoe – hingamisraskus. Raske hingata, mistõttu tekib õhupuudus. Jaotub:
Inspiratoorne – raske sisse hingata.
Ekspiratoorne – raske välja hingata. - Apnoe – lakkamine.
(Erivormiks on uneapnoe. Kõri vajutatakse keelepäraga kinni.) - Perioodiline hingamine. funktsionaalne häire. Põhjuseks raske hapnikunälgus, kooma, intoksikatsioonid.
SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSTE PEAMISED SÜMPTOMID
- SÜDAMEPEKSLEMINE
- VALUD
- HINGELDUS
- TURSED
- TSÜANOOS
- VERERÕHU MUUTUSED
Südamepekslemine ehk…
Tahhükardia
Tüüpiline valu südamehaiguste korral ja selle tekkepõhjus
Stenokardiline valu, tekib siis, kui südames on isheemia
Mis kutsub esile hingelduse südamehaiguste korral?
Südamelihase nõrgenemisel arenenud venoosne pais ja suurenenud CO2 hulk veres. See ärritab hingamiskeskust, mis kutsub esile hingelduse.
Parema südamepoole puudulikkusega (pais suures vereringes) kaasnevad sümptomid
- nähtav venoosne pais (täitunud kaelaveenid),
- tursed alakehas, alul õhtuti; rasketel juhtudel anasarka (tursed ka kehatüvel),
- paismaks (selle foonil võib areneda kardiaalne maksatsirroos);
- paisgastriit – isutus, meteorism, kõhnumine; paisneer (proteinuuria).
- Nüktuuria – öine urineerimise tõus.
Paisu korral väikeses vereringes (südame vasaku poole ees)
Tekib verepais kopsudes ja areneb kopsuturse.
Südame vasaku poole puudulikkusega (kopsupais) kaasnevad:
- düspnoe
- ortopnoe – hingeldus lamavas asendis,
- Asthma cardiale – öine köhimine + hoogudena esinev ortopnoe,
- kopsuturse korral vahuse röga eritumine,
- tsüanoos seoses kopsude funktsioonihäirega.
Tsüanoosi peamised põhjused
- Parema südamevatsakese puudulikkus
2. Kaasasündinud südamerikked