Arengupsühholoogia Flashcards
(39 cards)
Millega arengupsühholoogia tegeleb?
Tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega.
Mis on arengubioloogia põhiprobleemid, mida iseloomustab protsesside pöördumatus?
Diferentseerumine, morfogenees ja kasvamine.
Ontogenees
Ühe konkreetse isiku areng viljastumisest kuni surmani. Alusprotsessideks on morfogenees ja diferentseerumine.
Fülogenees
Liikide areng
Mis iseloomustab arengut?
Arengul on korrapära ja kindlad tunnused. Arengul on nii kvalitatiivsed (nt psüühika) kui ka kvantitatiivsed (nt vanus, kaal, pikkus) tasandid.
Normatiivne areng
Arengu muster, mis on omane enamikele inimestele.
Idiograafiline areng
Arengu uurimisel keskendutakse indiviidile ja tema üksikasjalikele omadustele.
Arengupsühholoogia metodoloogiline põhiprobleem
Elusolendeid tuleb vaadelda naturaalses keskkonnas, kuid seda on peaaegu et võimatu luua, seega on peamine uurimismeetod vaatlus, mis on aga kaheldav.
Darwin arengupsühholoogia võtmes
Darwin arvas, et areng on determineeritud ning seda iseloomustab pidev kohanemine keskkonnaga (lihtsam -> keerulisem). Ontogenees on fülogeneesi lühikordus ehk lapse ontogenees peegeldab liigi evolutsiooni.
Preyer
Preyeri arvates on oluline eristada lapseiga, võimekust jne, sest seal on erinevad vaadeldavad aspektid. Leidis nagu Darwingi, et uudishimu on last edasiviiv omadus.
Binet
Binet huviorbiidiks oli lapse mõtlemine ja intelligentsus ning ta leidis, et tuleb eristada lapse vaimset vanust kronoloogiliselt.
Baldwin
Baldwin, nii nagu Binet, huvitus samuti lapse mõtlemisest. 19. sajandi paiku ütles, et teadmised arenevad lihtsamast keerulisemaks.
Assimilatsioon
Sarnastamine (nt laps kasutab varasemat kogemust selleks, et sooritada uut tegevust)
Akommodatsioon
Kohastamine - uus informatsioon paneb inimese olemasolevaid skeeme muutma, et uue informatsiooniga seda kohastada
Gesell
Gesell (geneetika) rääkis sellest, kuidas arengu määravad ära geneetilised protsessid.
Preformatsiooniteooria (17. - 18. saj.)
Seisukoht, kus organism on embrüos justkui determineeritult valmis oma täiskasvanud kujul.
Locke (17. saj)
Inimene sünnib tühja lehena. Info maailmast saab inimene teadmiste kaudu, mis pärinevad meeltest. Locke oli empirist. Tunded ja mõtted tulenevad assotsiatsioonidest. Locke ei usu karistustesse. Selleks, et laps saaks aru, tuleb talle seletada, mis ta tegi.
Rousseau (18. saj)
Lapse loomulikku seisundit arengupsühholoogia seisukohalt iseloomustab headus. 0-2 eas kogeb imik meeldivat ja ebameeldivat meelte abil. 2-12 eas tuleb kõne, oskab kõndida ja taipab põhjusi. 12-15 eas saab probleemidest ja põhjust-tagajärg seostest aru. 15-edasi eas hakkab inimene moraalsusest aru saama. Laiskus on oluline spontaansete lahenduste jaoks. Karistuse vastane nagu Locke’gi.
Freud (1856-1939)
Struktuurne isiksuseteooria - ID on primitiivne ja impulsiivne ajuosa, mis tahab kohe ja nüüd. EGO kujuneb välja ID’st ning vahendab reaalsust. SUPER EGO loob kahetsustunnet ning kujutab endas moraalseid väärtusi.
Erikson (20. sajand)
Psühhosotsiaalne arenguteooria ja selle astmed - Tähtsaimal kohal ego - analüütiline lähenemine. Reaalsust tuleb tajuda, et maailmas toime tulla. Rõhutab keskkonna olulisust. Inimene hindab ennast teiste asjadega võrreldes. Konflikti lahendamata jätmine mõjutab järgnevaid astmeid. (Ego nago Erikson)
Mahler (20. sajand)
Mahler huvitus lapse normaalsest arengust - 1) normaalne autism; 2) normaalne sümbioos; 3) eraldumine ja individuatsioon
Läbilõike uuring
Uuritakse ühel ajahetkel sama meetodiga kahte erinevat gruppi. Ei võimalda põhjus-tagajärg põhjendusi anda.
Watson; biheiviorism (1878-1957)
Käitumise põhjuseks on tingimine ja õppimine. Tegeleb vaid käitumisega - stiimul-reaktsioon ideega - kuid midagi rohkemat peaks seal peituma (emotsiooni, tähenduse aspekt).
Skinner, biheiviorism (20. saj)
Sotsiaalse õppimise teooria, operantne tingimine, Sarrustuse skeemid. Õppimine tasustamise vahendusel on oluline (järg biheiviorismile); sarrustus - käitumispsühholoogia: Protsess, mille abil suurendatakse või tugevdatakse soovitud käitumisreaktsiooni toimumise tõenäosust. [reinforcement]