Suhtlemispsühholoogia Flashcards
(27 cards)
Suhtlemine (definitsioon)
Suhtlemine on protsess (dünaamika), mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest (mineviku) interaktsioonidest, indiviidide omadustest ja eesmärkidest (tulevikku suunatud).
Suhe (definitsioon)
Kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada (omavahel tuttavate inimeste vahel), kusjuures interaktsioonid on mõjutatud tulevikuootuste poolt (afektiivne, kognitiivne ja käitumuslik komponent ning sotsiaalne kontekst)
Suhtlemisprotsessi põhimõisted
Teabe edastaja; teate vastuvõtja; teade; kanal; sümbolid; kontekst; tagasiside; müra
Heterogeenne suhtlemiskeskkond
Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut
Sotsiaalne kompetentsus
Võime näha olukorda teise inimese perspektiivist, õppida kogemusest ja rakendada seda muutuvates sotsiaalsetes olukordades
Sotsiaalsed oskused
Üksikud eesmärgile suunatud käitumisviisid, mis võimaldavad keskkonnas efektiivseid interaktsioone teistega
Sotsiaalse kompetentsuse kuus punkti
1) asjakohase stiimuli dekodeerimine; 2) vihjete tõlgendamine; 3) eesmärkide püstitamine; 4) olukorrast kujuneb ettekujutus; 5) vastuse valimine; 6) tegutsemine, edukuse hindamine
Kommunikatsiooni lineaarne mudel
Sõnumi saatja ja sõnumi kodeerimine; kanal; müra; dekodeerimine; sõnumi vastuvõtja
Kommunikatsiooni interaktsiooniline mudel
Nii saatja kui ka vastuvõtja vastutab kommunikatsiooni eest; tagasiside; mõlemad kodeerivad ja dekodeerivad; tõlgendamine
Kommunikatsiooni transaktsiooniline mudel
Ajas kestev ja muutuv; varasem kogemus; vastastik mõju; kordumatu; akumuleeruv; kompleksus
Kuulamistõkked
Võrdlemine, mõtete lugemine, vastuseks valmistumine, samastumine, unelemine, väitlemine, õigustamine, teema vahetamine
Sotsiaalne mõjustamine
Kavatsetud teise isiku uskumuste, hoiakute, käitumise muutmise katse või nende tahtmatu muutmine. Erinevalt veenmisest, mis on reeglina kavatsuslik ja eeldab mingil määral ka mõjutatava teadlikkust toimuvast, võib sotsiaalne mõjustamine olla teadvustamata või juhuslik.
Mõjustatavuse tüüpvead
1) Järelduste tegemine vähese info põhjal 2) Kalduvus reageerida ainult osale kättesaadavast informatsioonist, materjali kättesaadavus mälust
3) Ignoreeritakse infot, mis ei sobi olemasolevate skeemidega 4) Ankurdamine – oletatakse, et arvestatakse kõikide asjaoludega, aga toetutakse esmasele infole 5) Haloefekt - hindaja tahtest sõltumatu hinnang
Kognitiivne nihe ja otsuse ratsionaalsus
Automaatne ja intuitiivne otsus vs tahtlik/teadlik otsus
Tsentraalne ja perfieerne tee
Tsentraalne - loogiline, analüüsiv, hinnanguline; perifeerne - sõnumi meeldivus, afektiivsus
Mõjustamise tehnika: jalg-ukse-vahele
Väikese palve korral on mõjustatav aldis täitma ka suuremat palvet.
Mõjustamise tehnika: uksega-näkku
Suure palve korral on tõenäoline, et mõjustatav ütleb ei, kuid seejärel väiksema palve korral on tõenäolisem, et mõjustatav täidab palve.
Mõjustamise tehnika: madal pallilöök
Kui esmalt teha ahvatlev pakkumine ja seejärel tingimusi kehvamaks muuta, siis see suurendab tõenäosust, et pakkumisega oldakse nõus.
Apertseptsioon
Inimese psüühika selline omadus, et tema tajumus objektidest ja nähtustest sõltub tema psüühilisest seisundist, eelneva(te)st kogemus(t)est jms.
Fundamentaalne atributsiooniviga
Käitumise põhjuseks peetakse isiku dispositsioonilisi omadusi, loomust ega võeta arvesse väliseid tegureid.
Kehtestav käitumine
Enda huvide eest seismine teist kahjustamata, teised õpivad tundma isiku vajadusi, hakatakse arvestama (või mitte). Pole ründav ega süüdistav sõnum.
Alistuv käitumine
Enda huvide eest ei seista, välditakse konflikte; mugav, turvaline.
Agressiivne käitumine
Enda huvide kaitsmine teiste huvide arvelt, kontrolliv, jõud, üleolek.
Prokseemika
Uurimisvaldkond ruumi tajumisest, struktureerimisest ja distantsi hoidmisest sotsiaalses situatsioonis.(intiimne, personaalne, sotsiaalne ja avalik tsoon)