Osa 4

Question 1

127. Kohtuniku kutsesobivus ja katseaeg

Answer 1

Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava[1], oskab eesti keelt kõrgtasemel, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse president riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtuniku nimetab ametisse riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse riigikogu presidendi ettepanekul. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes jõustunud kohtuotsuse alusel.
Ametisse astunud kohtunikel on kolmeaastane katseaeg. Kehvade tulemuste korral on võimalik kohtunik katseajal ametist vabastada. Kui katseaeg on aga läbitud, siis võib kohtunikku ametist vabastada kriminaalkuriteos süüdimõistmise korral või korduvate distsiplinaarrikkumiste eest.

Question 2

128. Kohtu sõltumatus

Answer 2

§ 2. Õigusemõistmine ja kohtu sõltumatus
(1) Õigust mõistab ainult kohus.
(2) Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisesse.
(3) Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele.
Moodne arusaam õigusemõistmise sõltumatusest eristab personaalset ja institutsionaalset sõltumatust. Kohtu sõltumatuse kahe tahu eristamine vastab Eesti põhiseaduse sättele ja mõttele. Paragrahv 146 sõnastusest - “Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega” - ja paragrahv 147 lg 4 sõnastusest - “Kohtunike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus” - tuleneb kaks järeldust: 1) sõltumatus ei ammendu kohtuniku personaalse sõltumatusega, vaid hõlmab ka kohtu kui institutsiooni sõltumatust; ja 2) kohtu sõltumatus pole üksnes sõltumatus õigusemõistmiseks. Kohus peab olema sõltumatu ka oma tegevuses.

Question 3

129. Kohtuniku sõltumatuse tagatised

Answer 3

Õigusemõistmise ja kohtuniku sõltumatuse ning vastava õigusliku regulatsiooni stabiilsuse aspektist on oluline, et vastavalt põhiseadusele on kohtukorralduse või kohtumenetluse seaduste vastuvõtmiseks või muutmiseks nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus.

Kohtute seaduse kohaselt ei tohi kohtunik väljaspool õigusemõistmist töötada mujal kui õppe- ja teadustööl. Kohtunik ei või samuti olla Riigikogu või kohaliku omavalitsuse esinduskogu liige, erakonna liige või äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige, kinnisasja sundvalitseja või vaidlevate poolte valitud vahekohtunik.

Question 4

Millisel juhul on kõrgema astme kohtu seisukoht alama astme kohtule siduv?

Answer 4

Kui alama astme kohtuotsus või protsess on kaevatud kõrgema astme kohtusse ning kõrgema astme kohtu otsus on alamate astmete poolt vaidlustamatu

Question 5

Kas kohtunikuabi on kohtunik PS mõttes?

Answer 5

Kohtunikuabi pole kohtunik PS mõttes, sest kohtunikud vajavad ametisse saamiseks kohtunikueksamikomisjoni heakskiitu, peale mida nimetab Riigikogu (Presidendi ettepanekul) nad ametisse.

Question 6

Kas rahvakohtunik on kohtunik PS mõttes?

Answer 6

Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus, kus tal on samasugused õigused nagu kohtunikud, aga PS järgi pole ta kohtunik.

Question 7

Kas arbitraažikohus, vahekohus, aukohus on kohus PS mõttes?

Answer 7

Arbitraažikohus, vahekohus ja aukohus pole kohtud PS mõttes.

Question 8

134. Kohtueelse menetluse mõte

Answer 8

Kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused. (Kriminaalmenetluse seadustik § 211)
Kohtueelset menetlust toimetavad Politseiamet ja tema hallatavad asutused ning Kaitsepolitseiamet, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti. (Kriminaalmenetluse seadustik § 212)

Question 9

Kohtu kohustus lähtuda PS-st ja seadustest

Answer 9

“Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. “ - PS § 152
„Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.” - PS§146

Question 10

Kohtunikud distsiplinaar- ja kriminaalvastutus

Answer 10

Kohtunikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises. Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu.
Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses; 3) ametipalga vähendamine; 4) ametist tagandamine.
Ametisoleku ajal saab kohtunikku kriminaalvastutusele võtta ainult Riigikohtu ettepanekul Vabariigi Presidendi nõusolekul.

Question 11

Kohtulahendid

Answer 11

I. Otsus - Kohtuotsus on kohtulahend, millega halduskohus lahendab kaebuse sisuliselt. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu 20 päeva jooksul pärast kohtuistungi lõppu.
II. Määrus - Tunnustamisvahend

Question 12

Kohtuniku eriarvamus

Answer 12

Kollegiaalsel otsustamisel vähemusse jäänud ühe või mitme kohtuniku arvamus, mis erineb enamuse arvamusest (s.t kohtulahendist), kujutab endast vähemusarvamust. Eriarvamus üldises tähenduses võib enamuse otsusest erineda põhjenduse või põhjenduse ja järelduse poolest.
Eriarvamus kitsamas tähenduses on arvamus, kus vähemusse jäänud kohtunik ei nõustu ei enamuse otsuse põhjenduste (motiividega) ega lõppjäreldustega (resolutiivosaga).

Question 13

PS järelevalve seos õigusriiklusega

Answer 13

Kui PS järelvalvet ei teostataks kaoks Eesti, kui õigusriigi põhimõte. PS järelvalve tagab selle, et kõik vastuvõetud seadused oleks kooskõlas põhiseadusega.

Question 14

Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

Answer 14

Riigikohtu koosseisus on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium koosneb üheksast Riigikohtu liikmest, kellest kaheksa valitakse Riigikohtu üldkogu poolt. Kohtukolleegiumi esimeheks ja eesistujaks on Riigikohtu esimees (kohtukolleegiumi peab kuuluma vähemalt üks liige nii Riigikohtu tsiviil-, kriminaal- kui ka halduskolleegiumist).

Question 15

Riigikohtu üldkogu PS järelevalve teostajana

Answer 15

Teatud juhtudel lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve asju Riigikohtu üldkogu, kuhu kuuluvad kõik 19 riigikohtunikku. Asi antakse arutamiseks üldkogule, kui taotlus asja läbivaatamiseks on tulnud Riigikohtu teiselt kolleegiumilt või kui taotlus käsitleb põhiseaduslikkuse olulist küsimust. Kui asja lahendamiseks on vajalik varasema Riigikohtu praktika muutmine või on jäänud vähemalt üks kohtunik võimaliku lahendi osas eriarvamusele, võib põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium anda asja lahendamiseks samuti Riigikohtu üldkogule.

Question 16

Kirjaliku ja suulise menetluse vahe ja lubatavus

Answer 16

Üldreeglina on menetlus alati kirjalik (nn EL asjade puhul). Suuline menetlus toimub ainult erandkorras, kui Riigikohus nii otsustab (alati nn ametiiskute kestva võimetuse asjad).

Question 17

Abstraktse ja konkreetse normikontrolli vahe

Answer 17

Abstraktne järelvalve on normikontrolli protseduur, mis on suunatud kaalul oleva normi vastu. Uurmisobjektiks on normi kui sellise vastavus põhiseadusele. Konkreetses normikontrollis ei ole protseduurilises mõttes oluline mitte normi kooskõla põhiseadusega, vaid sellel normil põhineva või sellega nähtamatult seatud mõne muu akti põhiseaduslikkus, mille vastuolu põhiseadusega võib kaasa tuua mõne teise akti vastuolu põhiseadusega.

Question 18

Õiguskantsler PS järelevalves

Answer 18

Õiguskantsler võib esitada Riigikohtule taotluse:
• tunnistada jõustunud seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse organi õigustloov akt või selle säte kehtetuks;
• tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus põhiseadusega vastuolus olevaks;
• tunnistada jõustumata täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse organi õigustloov akt põhiseadusega vastuolus olevaks;
• tunnistada alla kirjutatud välisleping või selle säte põhiseadusega vastuolus olevaks;
• tühistada Riigikogu otsus seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta, kui rahvahääletusele pandav seaduseelnõu, välja arvatud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, või muu riigielu küsimus on vastuolus põhiseadusega või Riigikogu on rahvahääletuse korraldamise otsuse vastuvõtmisel oluliselt rikkunud kehtestatud menetluskorda.

Question 19

President PS järelevalves

Answer 19

Vabariigi President võib esitada Riigikohtule taotluse tunnistada Riigikogus vastuvõetud, kuid tema poolt väljakuulutamata seadus põhiseadusega vastuolus olevaks, kui Riigikogu on selle pärast uueks arutamiseks ja otsustamiseks saatmist muutmata kujul uuesti vastu võtnud.

Question 20

Kohus PS järelevalves

Answer 20

Riigikogu võib esitada taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, kui põhiseaduse tõlgendamine omab otsustavat tähtsust Euroopa Liidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku seaduse eelnõu vastuvõtmisel. Kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtusse

Question 21

Eel- ja järelkontrolli vahe

Answer 21

Eelkontrolli teostamiseks võimaldab põhiseaduse § 141 lõige 2 õiguskantsleril sõnaõigusega osa võtta Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungitest. Sõnaõigus Vabariigi Valitsuse istungil võimaldab õiguskantsleril tähelepanu juhtida kõige ilmsematele eelnõude puudustele ja hankida oma tööks vajalikku informatsiooni.
Õiguskantsleri järelkontrolli võib jagada kaheks – ettepaneku tegemine õigusakti andnud organile viia vabatahtlikult õigusakt põhiseadusega vastavusse ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamine Riigikohtus.
või
Eelkontrolli puhul on võimalus taotleda jõustumata või väljakuulutamata seaduse või õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks kuulutamist, järelkontrolli puhul juba jõustunud seaduste ja teiste õigustloovate aktide Riigikohtu põhiseaduse järelevalve kolleegiumile arutamiseks esitamist.

Question 22

Kellel on õigus algatada PS järelevalve menetlus?

Answer 22

Riigikohus kontrollib põhiseaduslikkuse järelevalve korras õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu vastavust põhiseadusele. Sellekohase taotluse võivad vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusele Riigikohtule esitada üksnes Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu; samuti esimese, teise ja kolmanda astme kohtud. Riigikogu võib esitada Riigikohtule ka taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, kui põhiseaduse tõlgendamine omab otsustavat tähtsust Euroopa Liidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku seaduse eelnõu vastuvõtmisel.
Kohtupraktikaga lisandunud individuaalkaebus: Igaühel, kes leiab, et õigustloov akt on põhiseadusega vastuolus, on õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole selle õigustloova akti põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks.

Question 23

. Milliseid asju lahendatakse PS järelevalve menetluses vastavalt PSJKS-le?

Answer 23

•	Normikontroll
–	Abstraktne (eel- ja järelkontroll)
–	Konkreetne (ainult järelkontroll: konkreetses kohtuasjas asjassepuutuva normi kontroll)
•	Individuaalkaebused
•	Organitülid
•	Valimiskaebused
•	Muu (sh arvamus RK taotlusel)

Question 24

Mis tingimustel tohib KOV volikogu PS järelevalve menetluse algatada?

Answer 24

KOV volikogu võib esitada Riigikohtule taotluse tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus põhiseadusega vastuolus olevaks või jõustunud seadus, Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega.

Question 25

. Mis on individuaalkaebus ja kas see on Eestis lubatud ?

Answer 25

Indviduaalkaebus on põhiõiguste kandja poolt põhiõiguse rikkumise võimaluse korral põhiseaduslikkuse järelvalve kohtule esitatav kaebus seaduse või määruse põhiseadusevastaseks tunnistamiseks. Riigikohus ei saa jätta suurt individuaalkaebust õigustloova akti peale menetlemata juhul, kui taotluse esitajal puudub muu tõhus viis talle §-ga 15 tagatud kohtuliku kaitse õiguse tagamiseks.( vt PS § 15 komm 3 ja §149 komm 32)

Question 26

Millise otsuse saab Riigikohus langetada?

Answer 26

Riigikohtu pädevus:
• abstraktne jõustumiseelne normikontroll
• abstraktne jõustumisjärgne normikontroll
• konkreetne normikontroll
• kõrgete riigiametnike kestva ülesannete täitmise võimetse otsustamine
• nõusolek RKE-le VP ülesannetes RK erakorraliste valimise väljakuulutamiseks
• välislepingu põhiseaduselevastavuse kontroll
• õigustloova akti andmata jätmise põhiseaduselevastavuse kontroll
• KOV põhiseaduslike tagatiste kaitseks eel-ja järelkontroll
• erakonna tegevuse lõpetamine
• RKL volituste lõpetamine
• valimiskaebused
• seisukoha andmine RK-le PS koostoimes EL õigusega tõlgendamise kohta (vt RKKTS § 118 prim)
• kaebus isiku õigusi rikkuva RK otsuse peale
• kaebus RK juhatuse otsuse peale
• kaebus Vabariigi Presidendi otsuse peale
ÕIGUSTLOOVA AKTI V VÄLISLEPINGU PS-PÄRASUSE ASJA LAHENDAMISEL VÕIB RIIGIKOHUS:
• tunnistada jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevajs
• tunnistada jõustunud õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks
• tunnistada õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks
• tunnistada jõustunud või jõustumata välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks
• tühistada Riigikogu ptsuse seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta
• tunnistada, et vaidlustatud õigustloov akt, õigustloova akti andmata jätmine või välisleping oli taotluse esitamise ajal vastuolus põhiseadusega
• anda seisukoha, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes EL õigusega
• jätta taotluse rahuldamata

Question 27

Kas on võimalik vaidlustada õigusteooria andmata jätmist?

Answer 27

Õigustloova akti v välislepingu PS-pärasuse asja lahendamisel võib Riigikohus tunnistada, et vaidlustatud õigustloov akt, õigustloova akti andmata jätminr või välisleping oli taotluse esitamise ajal vastuolus põhiseadusega.

Question 28

Kas Riigikohus on seotud kontrollitaotuse põhistusega

Answer 28

Riigikohus ei ole seotud kontrollitaotluse põhistusega.

Question 29

Kuidas hinnatakse normi asjassepuutuvust?

Answer 29

Normikontroll:
• abstraktne (eel-ja järelkontroll)
• konkreetne (ainult järelkontroll: konkreetses kohtuasjas asjassepuutuva normi kontroll)
• ei ole seotud kontrollitaotluse põhistusega
• saab hinnata:
o nende normide, mille kontrolli taotleti ja
o nende normidega sisu poolest olemuslikult seotud normide PS-pärasust

Question 30

. Otsuse kuulutamine ja jõustumine.

Answer 30

• Otsused kuulutatakse avalikult
• Otsus jõustub kuulutamisest
• Erandina õigus lükata kehtivat seadust kehtetuks tunnistava otsuse jõustumine kuni 6 kuud edasi

Question 31

Lahendite mõju.

Answer 31

• Jõustumata õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamise korral akt ei jõustu.
• Välislepingu või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamkise korral on välislepingu sõlminud organ kohustatud sellest võimaluse korral väljuma või algatama välislepingu denonseerimise või selle muutmise viisil, mis tagaks selle kooskõla põhiseadusega. Põhiseadusega vastuolus olevat välislepingut siseriiklikult ei kohaldata

Question 32

Õiguskantsleri põhifunktsioonid

Answer 32

a. Õigustloovate aktide põhiseaduspärasuse kontroll - saab sekkuda nii enne kui ka pärast seaduse jõustumist; kui Õiguskantsler vaidlustab enne jõustumist (president kuulutab välja, aga pole veel jõustunud) saab ÕK vaidlustada ühe kindla normi
b. Ombudsman - vahemees avaliku võimu ja inimese vahel
c. Tasakaalustaja roll kõrgete ametikandjate suhtes kriminaalmenetluse algatamisel

Question 33

. Riigikontrolli põhifunktsioonid

Answer 33

Finantsaudit
Kas ressursse kasutatakse efektiivselt?
Võrreldakse, kas saadu ja kulutatu klapib - vanasti tehti trahve ja ettekirjutusi, tänapäeval mitte eriti. Tehakse pigem soovitusi, mida enamasti järgitakse, sest ametnikud tahavad teha oma tööd hästi. Kui riigikontroll satub peale (maksu)kuriteole, on võimalik algatada ka kriminaalasju.
Tulemusaudit
Tulemusaudit on subjektiivne - arutatakse, kas tehtu on andnud tulemuse. Tulemusi analüüsitakse, saadu avalikustatakse ja antakse edasi Riigikogule.

Question 34

KOV üksused

Answer 34

KOV üksused on vallad ja linnad. Muid kohaliku omavalitsuse üksusi võib moodustada seaduses sätestatud alustel ja korras. Kohaliku omavalitsuse üksus on iseseisev haldusüksus, kus teostatakse omavalitsuslikku haldamist. Eesti õiguskorras esinevad KOVü-d avalik-õiguslike juriidiliste isikutena. Avalik-õigusliku korporatsioonina on KOVü-l oma liikmeskond – valla- ja linnaelanikud.

Question 35

Kas maavalitsus on KOV üksus?

Answer 35

jah

Question 36

Omavalitsuse mõiste(d)

Answer 36

Kohalik omavalitsus on kohalike võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduse alusel ja kohalike elanike huvides juhtida nende vastutusalasse kuuluvaid ühiskonnaelu valdkondi. Vastavalt Eesti põhiseadusele otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused kõiki kohaliku elu küsimusi, tegutsedes seaduse alusel iseseisvalt. Kohalikule omavalitsusele võib kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel omavalitsusega.

Question 37

KOV põhiseaduslikud tagatised e garantiid

Answer 37

Kohaliku omavalitsuse garantii on kohaliku kogukonna poliitilise enesekorralduse tagatis, mille fikseerivad riigi ja KOV suhet reguleerivad õigusnormid.
Põhiseaduslik garantii väljendub KOV iseseisvas eelarves, mille kujundamise alused ja kord on allutatud seadusereservatsioonile. Kohalik eelarve on aluseks omavalitsuslike haldusfunktsioonide täitmisele vallas või linnas ja üheks kõige olulise- maks vahendiks KOVü arengu kavandamisel.
KOV põhiseaduslik garantii koosneb kolmest tasandist:
1. õigussubjektsuse garantiist,
2. (õiguse) institutsiooni garantiist ja
3. subjektiivse õigusliku seisundi garantiist.

Question 38

Vertikaalne võimude lahusus, KOV autonoomia ja subsidiaarsusprintsiip

Answer 38

Vertikaalne võimude lahusus - Selle all mõistetakse seda, et riigi keskvõimu ja piirkondlike omavalitsuste valitsemisülesanded on üksteisest lahutatud.
KOV autonoomia - KOV-d otsustavad ja korraldavad kõiki omavalitsuse küsimusi iseseisvalt. Oma küsimuste iseseisev otsustamine tähendab omavalitsuse autonoomiat.
Subsidiaarsusprintsiip - Ülesandeid täidetakse inimesele kõige lähemal seisval avaliku võimu tasandil, kus see on ülesannete iseloomu, ulatust ning täitmise tõhususe nõuet arvestades kõige sobivam.

Question 39

Riigi ja KOV ülesannete eristamise probleem

Answer 39

Omavalitsuslike ülesannete selge piiritlemine riiklikest ülesannetest on keerukas probleem. Mitmetähenduslikkus on omane juba avalikule ülesandele kui õiguslikule kategooriale (ülesanne-valdkond, osaülesanded). PS näeb teatud ülesannete osas täitjana nii riiki kui ka KOVü, st teatud avalik ülesanne kuulub üheaegselt nii riigi kui ka KOV huvi- sfääri.
Omavalitsuslike ja riiklike ülesannete piiritlemiseks tuleb rakendada erinevaid kriteeriume, sest neist vaid üheainsa aluseksvõtmine võib viia ebamõistliku tulemuseni. Siis tuleb tuvastada, millise avaliku võimu tasandi institutsiooni pädevus on vastava küsimusega enam seotud e asjaomasem.
Üheks võimalikuks kriteeriumiks avaliku ülesande olemusliku kuuluvuse määratlemisel on õigusliku reguleerimise põhjalikkus: kui KOV-l ei jää ülesande täitmise viisi ja laadi osas mingit otsustusõigust, võib selline piirang tähendada seda, et konkreetne seadusest KOV-le tulenev ülesanne ei ole omavalitsuslik, vaid hoopiski riiklik.
Olukorras, kus seadusandja on jätnud omavalitsuslikud ja riiklikud ülesanded õiguskorras täpselt piiritlemata, on seda kaasusepõhiselt tulnud teha kohtuvõimul.

Question 40

KOV finantseerimine ja kohalikud maksud

Answer 40

• Seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse eraldistega riigieelarvest.
• Vallal ja linnal on iseseisev eelarve, mis koosneb eelarveaasta tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest.
• Kohalike maksude kehtestamise õigus kuulub KOV finantsgarantii struktuuri. Ka Euroopa kohaliku omavalitsuse harta art 9 lg 3 sätestab, et vähemalt osa
• kohalike võimuorganite rahalistest vahenditest tuleb kohalikest maksudest, mille suuruse kohalikud võimuorganid võivad seadusega lubatud piires ise määrata.
• Kohalikud maksud on: müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ning parkimistasu.

Question 41

Haldusterritoriaalse reformi probleem

Answer 41

Paljud Eesti kohalikud omavalitsused on rahvaarvult väikesed, madala tulubaasiga ja territoriaalselt ebaotstarbeka kujuga. Seetõttu on nende haldussuutlikkus väike ning sellest tulenevalt kannatab elanikele osutatavate teenuste kvaliteet ning piirkonna arenguvõime.
Haldusterritoriaalse reformi vajalikkuse teoreetiliste ja kogemustel põhinevate tõendite puudumine tähendab, et ainult haldusterritoriaalse reformi abil ei ole võimalik oluliselt parandada Eesti kohalike omavalitsuste avalike teenuste pakkumise võimekust ja majanduslikku ja demokraatlikku arengut.
Riigile parima haldusterritoriaalse jaotuse leidmine ei ole probleem, mida omavalitsusüksusi liites ühe hoobiga lihtsalt lahendada saaks.