Erinevad emotsiooni- ja motivatsiooniteooriad

Question 1

Mis on selle loengu õpiväljundid?

Answer 1

1. Emotsiooni ja motivatsiooni mõisted, omavaheline suhe
2. Motivatsiooniteaduse ajalooline kujunemine
3. Emotsiooniteaduse ajalooline kujunemine
4. Bioloogilised ja kognitiivsed emotsiooniteooriad, nende eristus

Question 2

Milline oli seis motivatsiooniteooriatega sada aastat tagasi? 70 aastat tagasi?

Answer 2

Esimesel juhul motivatsiooniga veel ei tegeletud. Viiekümnendatel olid mõned olulisemad nimed Freud ja Maslow, biheivioristlik käsitlus.

Question 3

Anttiikaja teooria: mida arvasid Sokrates, Platon, Aristoteles?

Answer 3

Arvati, et hing kolmeosaline ja hierarhiline:
1. Ihad (nälg, seks)
2. Tunded (süütunne, autunne)
3. Loogika/Mõistus (ratsionaalsed otsused)
Iga osa kontrollis teatud käitumist ja kõrgemad funktsioonid võisid kontrollida madalamaid (loogika abil võimalik nälga vaos hoida),

Question 4

Mis muutus toimus mõtlemises keskajal?

Answer 4

Taandamine dualismile: keha ja vaim. Keha on impulsiivne, ebaratsionaalne, bioloogiline. Vaim oli intelligentne, spirituaalne ja ratsionaalne.

Question 5

Millised olid Descartes’ ideed?

Answer 5

Dualismi edasiarendus. Keha on midagi robotisarnast, mis interakteerub maailmaga taju ja reflekside kaudu ning tunneb vajadusi. Hing inimestele igiomane, selles kätkes tahe ja mõtlemisvõime. Motivatsiooni mõistmise juures oli kõige olulisemaks (vaba) tahe.

Question 6

Mis on “suured teooriad”?

Answer 6

Teooriad, mis püüavad kõike korraga ära seletada. Nt et kogu motivatsioon on taandatav tahtele.

Question 7

Millele keskendusid motivatsiooniteooriad kuni kuuekümnendateni (3 tegurit)?

Answer 7

1. Tahe
2. Instinkt
3. Aje-jõud (drive)

Question 8

Tahe kui “suure teooria” algkomponent

Answer 8

Descartes ja kaks sajandit inimesi pingutasid selle nimel, et midagi tõestada. Väikesed edusammud valikute, edasipüüdlemise (striving) ja vastupanemise (resisting) osas. Üldiselt selgus, et tahe on samavõrra hägune ja ebaselge mõiste kui motivatsioongi, mistõttu uurides polnud võimalik kaugele jõuda.
Lisaks: inimesed ei suru takistusi puhta tahtega maha, vaid püstitavad eesmärke ja kasutavad nendeni jõudmiseks erinevaid strateegiaid.

Question 9

Instinkt kui “suure teooria” algkomponent. Darwin (1)

Answer 9

Darwini mõjud: geneetika olulisus, motivatsiooni kui midagi, mis pole vaid inimesele ainuomane. Pakkus välja instinkti mõiste, et seletada käitumisi, mis on automaatsed ja pole õpitud. Geneetiline materjal pani loomad kuidagi käituma.

Question 10

Instinkt kui “suure teooria” algkomponent. William James (2)

Answer 10

James püstitas esimese suure instinktil põhineva teooria. Instinkti muutmiseks eesmärgipäraseks käitumiseks on vaja vaid kindlat stiimulit.

Question 11

Instinkt kui “suure teooria” algkomponent. William McDougall (3)

Answer 11

1. Instinkt kui ebaratsionaalne ja impulsiivne motivatsiooniline jõud, mis suunab ühe kindla eesmärgi suunas (nt avastamine, võitlemine, järglaste eest hoolitsemine).
2. Arvas, et ilma instinktideta ei initseeriks inimene mittemingisugust käitumist

Question 12

Kriitika instinkti suurele teooriale

Answer 12

1. Otsides vastust küsimusele, kui palju instinkte on olemas, läks asi käest ära (kuni 6000 instinkti, sh pöidlakeerutamise instinkt).
2. Nimetati, kuid ei seletatud.
3. Ringikujuline seletus. Inimene on vägivaldne, sest tal on võitlusinstinkt ja inimesel on võistlusinstinkt, sest ta on vägivaldne.

Question 13

Ajejõu seletus lühidalt. Olulisemad esindajad.

Answer 13

organism on depriveeritud,
deprivatsioon tekitab organismis vajaduse
vajadused aktiveerivad tungid/ajed
tungid omakorda aktiveerivad käitumise
käitumine on suunatud eesmärgile
eesmärgi saavutamine on ellujäämiseks vajalik

Esindajad: Freud, Hull
Hulli teooria eelis: motivatsiooni võimalik ennustada. Kui organism muutub näljaseks, siis ta on motiveeritud toitu otsima. Ajejõud ei juhi käitumist, vaid võimendab seda.

Question 14

Kriitika ajejõu teooriale

Answer 14

1. Alati ei kehti: ajejõud tuleneb kehalistest vajadustest, aga anoreksia patsiendid ei söö, kuigi neil esineb suur kehaline vajadus seda teha.
2. Keskkond võib motivatsiooni mõjutada.
3. Õppimine toimus ka siis, kui vajadusi ei rahuldatud.

Question 15

Mida uurivad väikesed teooriad?

Answer 15

1. kindlaid motivatsiooniga seotud fenomene
2. kindlaid olukordi, mis motivatsiooni mõjutavad
3. inimgruppe (ekstraverdid, lapsed)
4. teoreeritilisi küsimusi

Question 16

Kuidas on aktiivsuse/passiivsuse käsitlemine motivatsiooni juures muutunud?

Answer 16

Kuni 20. saj keskpaigani arvati, et inimene on loomulikus olekus ebaaktiivne ja motivatsiooni on vaja selleks, et teda tegevusetusest välja raputada. Hiljem ollakse pigem arvamusel, et motivatsioon on pidevalt olemas ja inimesed on loomult aktiivsed, lihtsalt tase on muutuv ja kompleksne.

Question 17

Kognitiivse revolutsiooni mõjud

Answer 17

1. Fookuses sisemiste protsesside ja kognitiivsete konstruktide olulisus (plaanid, eesmärgid, ootused, uskumused)
2. Fookusest välja bioloogilised ja keskkondlikud konstruktid.
3. Humanism hülgas motivatsiooni deterministliku iseloomu, mille kohaselt kõik on bioloogia ja/või keskkonna poolt ette määratud.

Question 18

Mis toimus seitsmekümnendatel ja edasi?

Answer 18

Lagunemine miniteooriateks tõi kaasa teatud mõttes valdkonna kriisi. Tehti koostööd kõigi teiste valdkondadega, mistõttu tekkis tunne, et motivatsiooni kui eraldi valdkonda (kusjuures varasemalt kõige olulisemat) enam ei eksisteeri. Siiski, paljudele teemadele keskendumine, laiahaardelisus ja koostöö teiste spetsialistidega on ka valdkonna tugevuseks.

Question 19

Motivatsiooni aspektid (nimeta 9)

Answer 19

Evolutsiooniline
Füsioloogiline
Humanistlik
Kognitiivne
Kultuuriline
Käitumuslik
Neuroloogiline
Psühhodünaamiline
Sotsiaal-kognitiivne

Question 20

Nimeta emotsiooni bioloogilised aspektid (5)

Answer 20

1. Autonoomne närvisüsteem
2. Endokriinne süsteem
3. Neuronaalsed ajuosad (nt amügdala)
4. Närviülekande kiirus
5. Tagasiside näoilmetest

Question 21

Räägi James-Lange teooriast

Answer 21

Keha reageerib mingile stiimulile automaatselt ja alles seejärel tunneme emotsioone. Kusjuures keha reageerib igale emotsioonile unikaalselt ja see ei reageeri emotsioone mitte esilekutsuvatele stiimulitele. Kui keha ei reageeri, siis emotsiooni-tunnet ei teki.

Question 22

Kriitika James-Lange teooriale

Answer 22

Kriitikud tõid välja, et kehalised reaktsioonid on osa üldisest võitle-või-põgene süsteemist ja need ei varieeru emotsiooniti. Oletati, et kehaline reaktsioon tuleb siiski teisena ja selle ülesanne on emotsiooni-tunnet suurendada, mitte tekitada. Samas Ekman ja teised teinud hiljem kindlaks, et nt tema põhiemotsioonide väljanäitamisel muutuvad tõesti südamelöögisagedus ja naha temperatuur erinevalt. Samas, kõigi emotsioonide puhul pole mõeldav, sest pole selge, mis oleks kõige adaptiivsem käitumisviis.

Question 23

Ajuaktiivsus, nimeta kolm süsteemi (Gray, 1994)

Answer 23

1. BAS
2. Võitle-või-põgene
3. BIS

Question 24

Elektrokortikaalne aktiivsus

Answer 24

Võib kas suureneda (üllatus, hirm, huvi), väheneda (rõõm) või püsida samal tasemel (kui kõrgel tasemel siis meeleheide ja viha).

Question 25

Differential emotsions theory (Izard)

Answer 25

Igal emotsioonil eraldiseisev ülesanne. Iga emotsiooni tuntakse ja väljendatakse erinevalt, esineb erinev ajuaktiivsus ja erinev motivatsiooniline funktsioon/eesmärk.
Emotsioon kui käitumise heuristik.
[Puudus: aga teised emotsioonid, mis ei ole põhilised?]

Question 26

Näoilmete tagasiside hüpotees (Izard) [FFH]

Answer 26

Teooria kohaselt ilmneb emotsiooni subjektiivne tunne, sest tunneme näolihaste liikumist, näotemperatuuri muutumist ja näärete aktivatsiooni muutumist näos.
Stiimul aktiveerib ajus teatud piirkonnad, mis saadab omakorda signaali näole kindlate ilmete sooritamiseks, aju analüüsib neid näoilmeid ning integreerib need üldise kogemusega - alles seejärel saavad kõrgemad ajuosad (frontaalkoor) emotsiooni kogemisest aru. Liituvad füsioloogilised aspektid. Näoilme ülesandeks seega emotsiooni aktiveerimine.

Question 27

FFH testimine

Answer 27

Tugev versioon: näoilmega võimalik konkreetset emotsiooni aktiveerida. Katseisikutel palutakse manada kindel näoilme ja seejärel küsimustikule vastata. Nii vastu kui ka poolt tõendeid: mõjutab füsioloogilist poolt, kui emotsiooni subjektiivset poolt kutsub esile tõenäoliselt vaid väikesel määral.
Nõrgem versioon: näoilme modifitseerib emotsiooni tugevust. Nt kui rõõmsana olles naeratad, siis oled veel rõõmsam. Sellega oleks konsensuslikult nõus, kuid üldiselt on siiski selle mõju väike ja leidub palju olulisemaid mõjutavaid faktoreid.

Question 28

Nimeta emotsioonide kognitiivsed aspektid (5)

Answer 28

1. Hindamine (appraisal)
2. Teadmised
3. Omistamine (attributions)
4. Sotsialisatsiooni ajalugu
5. Kultuuriline identiteet

Question 29

Sündmuste hindamise teooria põhiideed

Answer 29

1. Hinnangud eelnevad emotsioonile
2. Hinnangu muutmine muudab ka järgnevat emotsiooni
3. Sündmuse hindamiseta emotsioonid ei esine ehk hindamine, mitte sündmus ise, põhjustab emotsiooni

Question 30

Arnoldi (1960, 1970) hinnangu teooria.

Answer 30

1. Toimub sündmus
2. Hinnang: kas see oli hea või halb (limbiline süsteem ja kortikaalne tõlgendus),
3. Kas see oli meeldiv või ebameeldiv (subjektiivne tunne)
4. Kas sellele läheneda või sellest eemalduda?

Question 31

Kompleksne hindamine (Lazarus) ehk cognitive-motivational-relational theory

Answer 31

Arnoldi idee edasiarendus.

1. “Hea” ja “halb” jagati mitmeteks erinevateks kasu või kahju toovateks teguriteks.
2. Hinnang vaatepunktist: kuidas see mulle isiklikult mõjub (minu eesmärgid, enesehinnang).
3. Seejärel hinnatakse, kas olukorraga võimalik hakkama saada või mitte, kas see on kontrollitav või mitte.

Question 32

Primaarne ja sekundaarne hinnang (endiselt Lazarus)

Answer 32

Primaarne - kuidas ma olukorraga suhestun, kas midagi on kaalul (suhted, tervis, majanduslik olukord)
Sekundaarne - kas ja kuidas ma olukorraga hakkama saan, milliseid strateegiaid on võimalik kasutada
Kui olukorras on midagi kaalul (primaarne), aktiveerub ANS, mis muudab võimalikuks sekundaarse hinnangu.. Kui olukord laheneb soodsalt, siis ANS muutub rahulikumaks, kui läheb kehvasti, püsib ANS aktiivsena.

Question 33

Hinnanguteooriate ühine tuumik

Answer 33

1. iga emotsioon on konstrueeritud kindlast hinnangute mustrist
2. olulised on nii esmased hinnangud kui hinnangutele lisatavad dimensioonid (nt Arnoldi hea vs halb)
3. mitme erineva hinnangu kombinatsioon konstrueerib ühe kindla emotsiooni

Question 34

Teadmised emotsioonidest.

Answer 34

Lapsed eristavad üldistades vaid põhiemotsioone. Kogemuse abil õpitakse erinevaid varjundeid juurde ja saadakse teada olukorrad, mis neid põhjustavad. Isiklik kogemus oluline. Mida rohkem emotsioonivarjundeid tunnetatakse, seda rohkem on oskuseid erinevates olukordades õigesti reageerida.

Question 35

Omistamine (attributions)

Answer 35

Põhineb oletusel, et inimesed soovivad ära seletada, miks mingi sündmus toimus. Olukorrale reageeritakse kuidagi ja seejärel põhjendatakse, miks lahendus oli edukas või ebaedukas. Ehk siis esialgu ollakse lahenduse üle kas kurb või õnnelik ja edasise miks? küsimuse küsimine diferentseerib emotsiooni täpsemalt. Nt uhkus on positiivne lahendus + sisemine põhjus = õnnestusin, sest olen osav.
Kui atributsioon/põhjendus muutub, siis muutub ka emotsioon.

Question 36

Sotsiaalsed ja kultuurilised aspektid

Answer 36

Eri kultuurides väljendus mõnevõrra erinev: USA imikud näoilmete poolest rikkalikumad ja emotsionaalselt reaktiivsemad kui Hiina imikud. Suur hulk emotsiooni samad, kuid leidub ka kultuurilisi eripärasid: hiinlaste jaoks armastus kurb emotsioon.
Mõnevõrra võimalik emotsioone esile kutsuda: valides olukorra ja inimesed, kellega interakteerume.

Question 37

Sotsiaalne interaktsioon

Answer 37

Emotsioone tunneme sagedamini teiste inimestega koos olles kui üksi; need on oluline osa suhete juures. Jäljendame teisi inimesi (miimika, kehahoiak), mistõttu emotsioonid võivad olla “nakkavad”.

Question 38

Emotsionaalne sotsialiseerimine

Answer 38

Eredemalt tuleb esile, kui täiskasvanud õpetavad lastele, mida emotsioonide ja sotsialiseerumise kohta teada tuleb. Nt kuidas emotsioone kontrollida, millised emotsioonid teatud olukorras sobilikud

Question 39

Hinnangute teooria tugevus

Answer 39

suutlikkus seletada, miks erinevad inimesed tunnevad samas situatsioonis erinevaid emotsioone

Question 40

Hinnangute teooria puudus

Answer 40

erinevatel põhjustel (bioloogilised, kognitiivsed, kattuvad mustrid, arengulised staadiumid) ei suuda hinnangute analüüsimine emotsiooni täielikult ennustada