Evolutsioon Flashcards

(78 cards)

1
Q

Evolutsiooniteooria loojad

A

Wallace, darwin

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
2
Q

Evolutsiooniteooria põhiseisukohad

A

Liigid sigivad kiiresti, kuid arvukus püsib stabiilsena
Resursid on looduses piiratud
Olelusvõitlus (konkurents ressurside pÄrast)
Looduslik valik (mõned kohanevad, kes ei kohame surevad välja)
Muutlikkus
Suurem osa pärilikest muutustest keskkonna suhtes juhuslikud
Looduslik valik võib viia uue liigi tekkeni

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
3
Q

Paleontoloogia

A

Teadusharu, mis uurib fossiile

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
4
Q

Evolutsiooni tõendid

A
Fossiilid
Homoloogilised elundid (võrdlev anatoomia)
Lootelise arengu võrdlus
Mandunud elundid ehk vestiigiumid
Molekulaarbioloogia
Biogeograafia
Aretus
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
5
Q

Fossiilid

A

Ammustel aegadel elanud organismide kivistunud jäänused

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
6
Q

Homoloogilised elundid

A

Sarnane ehitus ja päritolu, erinev funktsioon

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
7
Q

Analooglised elundid

A

Erinev ehitus ja päritolu, sama funtksioon

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
8
Q

Mandunud elundid ehk vestiigiumid

A

Esialgse funktsiooni kaotanud elundid

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
9
Q

Inimese vestiigiumid

A

Õndraluu, osaline karvkate, kõrvaliigutaja ja karvapüstitajalihased, tarkusehambad, ussripik

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
10
Q

Fülogeneesipuu

A

Hargnev diagramm, mis näitab seoseid erinevate liikide vahel

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
11
Q

Populatsioonigeneetika

A

Geneetika haru, mis on keskendunud evolutsioonile

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
12
Q

Pseudoteadus

A

Tegevusvaldkonnad, mida esitatakse teaduslikena, kuid mis teaduse alla tegelikult ei kuulu

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
13
Q

Elu tekke etapid Maal

A
  1. Anorgaanilistest ühenditest tekkisid lämmastiku sisaldavad orgaanilised ühendid
  2. Orgaanilised ühendid moodustasid nukleiinhappeid ja valke
  3. Nukleiinhapped ja valgud koondusid lipiidse membraani sisse
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
14
Q

Geoloogilise ajaskaala jagunemine

A

Eelkambrium: ürgeoon ehk arhaikum ja agueoon ehk proterosoikum
Kambrium: fanerosoikum
Fanerosoikum: vanaaegkond ehk paleosoikum (kambrium, ordoviitsium, silur, devon, karbon, perm), keskaegkond ehk mesosoikum (triias, juura, kriit), uusaegkond ehk kainosoikum (paleogeen, neogeen, kvaternaar)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
15
Q

Stromatoliidid

A

Vanimad elumärgid, mis on tekkinud tsüanobakterite ja teiste bakterite elutegevuse tagajärjel

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
16
Q

Millised olid esimesed elusorganismid maal?

A

Ainurakse prokarüoodid

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
17
Q

Kemosüntees

A

Energia saamine anorgaaniliste ühendite oksüdeerimisel ja selle abil vesinikist ja süsinikdioksiidist süsisvesikute valmistamine

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
18
Q

Endosümbioos

A

Vastastiku kasulik kooseluvorm, kus üks organism elab teise sees

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
19
Q

Kes olid esimesed hulkraksed maal?

A

Käsnad

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
20
Q

Milline oli esialgu loomade kehavorm?

A

Radiaalsümmeetriline

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
21
Q

Milliseks arenes loomade kehavorm hiljem?

A

Bilatetaalsümmeetriliseks

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
22
Q

Mis tekkis kambriumi ajastul?

A

Keelikloomad

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
23
Q

Mis tekkisid ordoviitsiumi ajastul?

A

Esimesed selgroogsed - lõuatud kalad

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
24
Q

Mis tekkisid silui ajastul?

A

Korallrifid
Kõhrkalad
Soontaimed

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
25
Mis tekkisid devoni ajastul?
Maismaa kahepaiksed Luukalad Osjad, kollad, sõnajalad
26
Mis tekkisid karboni ajastul?
Roomajad | Kivisöe ajastu
27
Mis tekkisid permi ajastul?
Paljasseemne taimed | Seemned
28
Mis toimus juura ajastul?
Esimesed linnud | Roomajate hiigelaeg
29
Mis toimus kriidi ajastul?
Õistaimed
30
Mis toimus paleogeenis?
Kiire imetajate evolutsioon
31
Mis toimus neogeenis?
Esimesed inimese eellased
32
Mis toimus kvaternaaris?
Jàäajad
33
Millises ajastus tekkisid esimesed inimese eellased?
Neogeenis
34
Olelusvõitluse jagunemine
Liigisisene Liikidevaheline Otsene Kaudne
35
Loodusliku valiku vormid ja kirjeldus
Stabiliseeriv valik - soosib keskmisye tunnustega isendeid Suunav valik - soosib keskmiseest erinevate tunnustega isendeid Lõhestav valik - soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid
36
Suunava valiku peamine näide
Tööstusmelanism
37
Loodusliku valiku erijuht
Suguline valik - mõjutab isas ja emasisendeid erinevalt
38
Loodusliku ja sugulise valiku erinevus
Looduslik valik muudab organisme keskkonnaga sobivamaks, suguline valik suurendab sigimisedukust
39
Kohastumine
Organismi ehituses ja elutegevuses toimub pöördumatud ja pärilikud muutused, mis tagavad paremad võimalused ellujäämiseks ja järglaste saamises
40
Mimikri
Sarnasus mõne teise liigiga (tavaliselt ohtlikum)
41
Kohanemine
Organismi ehituse ja talitluse pöörduv ja mittepärilik muutumine
42
Mis on kohastumuste ebatäiuslikkuse põhjused?
``` Arengualased piirangud (kõigil eelnevatel nelijalga ja sel ka kuigi kasulikum oleks 10) Vastandliku toimega ökoloogilised tegurid (kaelkirjakud) Ajaline kaugus (kasulik minevikus, enam mitte) ```
43
Genotüüpide arvutamise valem populatsioonis
K(k+1)/2 | K-alleelide arv
44
Geneetiline struktuur, mis sellest sõltub
Alleelide ja genotüüpide suhe | Sõltub selle geeni määratud tunnuse varieeruvus populatsioonis
45
Mikroevolutsioon
Geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused
46
Muutlikkuse vormid
Modifikatsiooniline Kombinatiivne Mutatsiooniline
47
Mis on modifikatsioiniline muutlikkus, kas sellised tunnused päranduvad?
Keskkonnast tingitud tunnuste varieerumine | Ei pärandu
48
Kombinatiivne muutlikkus
Olemasolevaid geene ja alleele kombineeritakse ümber, uusi geene ja alleele juurde ei teki
49
Mutatsioonilise muutlikkuse jagunemine ja nende kirjeldus
Geenmutatsioonid: muutused geeni struktuuris, tekivad uued geenid ja alleelid Kromosoommutatsioonid: kromosoomide struktuuri muutused (pikkus ja kuju) Genoommutatsioonid: kromosoomide arvu muutused
50
Milline muutlikkuse viis esineb mittesuguliselt sigivatel organismidel?
Ainult mutatsiooniline muutlikkus
51
Geenivool ehk geenisiire
Ühe populatsiooni genofond satub teise populatsiooni
52
Geenivoolu ehk geenisiirde tekkepõhjused
Loomade ränna uute elupaika, seemnete levimine tavalisest kaugemale
53
Geenitriiv
Katastroof hävitab suure osa populatsioonist, alllesjäänitrl teistsugune geneetiline struktuur
54
Kas geenitriiv mõjutab rohkem suuremaid v väiksemaid populatsioone?
Väikseimaid
55
Geenitriivi erijuhud ja nende kirjeldus
Pudelikaelaefekt: populatsiooni isendite hulk kahneb katastroofi, inimese tegevuse pärast mõne isendini Asutaja ehk rajajaefekt: uue populatsiooni asutab väike osa isendeid suuremasy t populatsioonist
56
Mis on liigi tekkimise eelduseks? Selle levinuim vorm
Paljunemisbarjäär populatsioonide vahel | Tavaliselt geograafiline isolatsioon - allopatriline liigiteke
57
Liigitekke mehanismid ja nende kirjeldus
Allopatriline: geograafilise isoleerituse tõttu tekib uus liik Peripatriline: liik tekib väiksest osast suuremast populatsioonist (rajajaefekt) Parapatriline liigiteke: uued liigid populatsioonidest, mis asuvad kõrvuti j ei ole täielikult isoleeritud Sümpatriline: geograafilise isolatsiooni puudumisel, osa populatsioonist eristub, hakkB kasutama uut ressurssi
58
Bioloogilised isolatsioonimehhanismid (ja kirjeldused)
Ajaline isolatsioon: erinevatel aegadel suguliselt aktiivsed Käitumuslik: partnerid ei tunne 11 ära Mehhaaniline: genitaalid ei sob kokku Sugurakkude biokeemiline sobimatus: ei ühine Sügoodi eluvõimetus: ei arene normaalselt Ristandite ehk hübriidide viljatus
59
Endeemid (eesti näide)
Liigid, kes elavad eraldatud piirkondades ja keda mujal ei esine Saaremaa robirohi
60
Makroevolutsioon
Liigist kõrgemate taksonite tekkimine ja areng
61
Makroevolutsioonilised põhiprotsessid
Mitmekesistumine Evolutsiooniline täiustumine Väljasuremine
62
Adaptiivne radiatsioon
Ühest eellasliigist alguse saanud kiire uut liikide teke ja levik
63
Evolutsioonilise täiustumise vastandprotsess
Lihtsustumine
64
Massiline väljasuremine
Hävivad terve ökosüsteemid
65
Kes pani aluse looduse hierarhilisele süsteemile ja klassifitseerimisele?
Carl von Linne
66
Taksonite järjestus
Liik-perekond-sugukond-selts-klass-hõimkond-riik
67
Elulooduse jaotus
Eeltuumsed ehk prokarüoodid: arhed ja bakterid | Päristuumsed ehk eukarüoodid: loomad, seened, taimed, protistid
68
Vanem klassifitseerimise meetod
Ehituslikud sarnasused ja erinevused: analoogilised ja homoloogilised elundid, arengu uurimine
69
Tänapäevane klassifitseerimise meetod
Molekulaarbioloogilised meetodid: mida sarnasem DNA ja seetõttu aminohappeline järjestus, seda lähen sugulus
70
Millega uuritakse inimese eellaste fossiile?
Radioaktiivsete ainetega
71
Kus asub inimkonna häll?
Ida-Aafrika riftivöönd
72
Miks hakkasid savanni primaadid käima kahel jalal?
``` Vähenes ülekuumenemine (langes 60% vähem päikesevalgust kehalr, karvkate hõrenes) Liikumisviis muutus (käed vabaks) ```
73
Esimeses kahel jalal liikuvad inimese eellased
Lõunaahvid ehk australopiteekused
74
Kus arenesid nüüdisinimesed, kus neandertaallased?
Aafrikasse jäänud inimesed nüüdisinimesteks | Euroopasse jõudnud neandertallased
75
Inimese klassifitseerimine
``` Riik - loomad Hõimkond - keelikloomad Klass - imetajad Selts - primaadid Sugukond - inimlased Perekond - inimene Liik - nüüdisinimebe ```
76
Primaatidele iseloomulikud tunnused
Viis sõrme ja varvast Hea nägemine Suur aju Jäsemed kohastunud haaramiseks
77
Inimliigiline iseloomulikud tunnused
``` Pikk eluiga Suur ajumahhammastik Termoregulatsioon (higinäärmed ja hõredad karvad) Püstine asend Kõnevõime Tehnika kasutamise oskus ```
78
Inimese ja šimpansi võrdlus (6 tegurit)
Inimesel pea püsti skeletiga, š tugevad kaelalihased Inimesel lülisammas kahe kõverusega, š kõverused puuduvad I vaagen laiem ja madalam, š kõrgem ja kitsam I jalad pikemad kui käed, š enam vähem võrdse pikkusega I jalg sirgestub põlvest, š jäik I kõnevõime, ei saa korraga neelata ja hingata, š kõnevõime ei, saab h ja n korraga