Füsioloogia Flashcards
(143 cards)
1
Q
Membraanipotentsiaal (laeng,
osakesed)
A
Sisepinnal negatiivne laeng
Välispinnal positiivne laeng
Sees K ioonid ja suured negatiivse laenguga molekuli (neg)
Väljas Na ioonid (pos)
2
Q
Aktsioonipotentsiaal
laeng, osakesed, liikumine ja taastamine
A
Sees positiivne laeng
Väljas negatiivne laeng
K ioonid rakust välja (kanalite kaudu)
Na ioonid rakku (kanalite kaudu)
Taastamiseks Na/K pump (Na tagasi välja, vajab ATP)
3
Q
Närvisüsteemi jagunemine
A
Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju
Piirdenärvisüsteem: somaatiline (motoorne), autonoomne (parasümpaatiline ja sümpaatiline), sensoorne
4
Q
Närvirakkude paiknemine KNS ja PNSis
A
KNS: kehad hallaines, jätked valgeaines
PNS: kehad närviteedel (ganglionid ehk närvisõlmed), organite seintes (närvipõimikud)
5
Q
Loote sidekude
A
Mesenhüüm
6
Q
Parasümpaatiline närvisüsteem (mis olekus)
A
Puhka ja seedi
Puhkeolekus
7
Q
Sümpaatiline närvisüsteem (mis olekus)
A
Põgene ja võitle
Stress, füüsiline koormus, palavik jne
8
Q
Autonoomne närvisüsteem (kes kontrollib, mida)
A
Kontrollib hüpotalamus
Siseelundite tööd, vererõhku, ainete sisaldust veres, kehatemperatauuri
9
Q
Somaatiline ehk motoorne närvisüsteem (mida kontrollib) ja motoorsed närvid
A
Kontrollib lihaste tööd
Ühendab KNS ja lihaseid
10
Q
Sensoorne närvisüsteem ja sensoorsed närvid
A
Kontrollib meeleelundite tööd
Närvid ühendavad KNS ja meeleelundeid
11
Q
Närvikiud, närvid (millest koosnevad)
A
Närvikiud on aksonid koos kattega
Närvid on närvikiudude kimbud
12
Q
Endoteel
A
Veresoone sisepinna epiteel
13
Q
4 põhilist kude (jagunemine)
A
Epiteelkude (pinna ja näärme)
Sidekude (pärisside, kõhr ja luu, veri ja lümf, rasvkude)
Närvikude
Lihaskude (südame, sile, vööt)
14
Q
Närvikoe koostis
A
Neurogliia ja neuronid
15
Q
Homöstaas (mis on, mille kaudu reguleeritakse)
A
Organismi stabiilne sisekeskkond
Regulatsiooni närvisüsteemi ja hormoonide kaudu
16
Q
Apoptoos
A
Programmeeritud rakusurm
17
Q
Parakriinne signalisatsioon (hormoonide puhul)
A
Signaalmolekulid lähedal asetsevatele rakkudele
18
Q
Endokriinne signalisatsioon (hormoonide puhul)
A
Signaalmolekulid kaugemale vere ja lümfiga
19
Q
Piirdenärvisüsteem (mis selle moodustavad)
A
Närvid, mis ühendavad pea ja seljaaju kõigi keha piirkondadega
20
Q
Närviraku ehitus (osad, kust erutus sisse kust välja, müeliintupe ülesanded)
A
Raku keha
Raku jätked (dendriidid, akson ehk neuriit)
Dendriitidest erutus rakku
Aksonist välja
Akson kaetud müeliiniga, mis kaitseb närvirakku, kiirendab impulsi kulgemist
21
Q
Millel põhimeb impulsi liikumine signaali ülekandel?
A
Elektrilaengu muutumisel närviraku membraani sise ja välispinna vahel
22
Q
Sünapside tüübid (mis ergastab)
A
Elektriline sünaps (ergastab elektriline laeng)
Keemiline sünaps (ergastab transmitter aine - neurotransmitter)
23
Q
Närviimpulsid lihaskoes (selgroogsete ülekandeaine)
A
Atsetüülkoliin
24
Q
Relfeks
A
Vastus ärritusele
25
Tingimatud refleksid (tahtele alluvad/allumatud, kaasasündinud/omandatud, mis närvitalitlus, näited)
Tahtele allumatud
Kaasasündinud
Madalam närvitalitlus (seljaaju ja piklik aju)
Oksendamine, aevastamine, imemine, sugurefleks
26
Tingitud refleksid, Pavlovi refleksid (tahtele alluvad/allumatud, kaasasündinud/omandatud, mis närvitalitlus, näited)
Tahtele alluvad
Omandatud
Kõrgem närvitalitus (suuraju koor)
Kogemused, õppimine
27
Refleksikaare kulg (5etappi)
Ärritus väliskeskkonnast
Erutus mööda sensoorset närvi KNS
Erutus läbib sünapsi refleksikeskuses (erinevad KNS osad)
Erutus mööda motoorset närvi vastavasse organisse
Sihtorgani reaktsioon
28
Peaaju osad
```
Suuraju
Mõhnkeha
Ajutüvi (piklik aju, keskaju)
Väikeaju
Vaheaju
```
29
Peaaju hallaine koostis (moodustab peaajukoore)(kus asub)
Närvirakkude kehad ja dendriidid
| Asub välimisel poolel
30
Peaaju valgeaine koostis (kus asub)
Aksonikimbud (närvid)
| Asub keskel
31
Hall ja valgeaine paiknemine seljaajus
Hallaine paikneb sisemiselt, valgeaine välimiselt
32
Suuraju koostis, ülesanne, basaalganglionid
Koostis: suuraju koor, kaks poolkera
Ülesanne: kõrgem närvitalitlus (aistingud, tahtlikud liigutused, mõtted)
Basaalganglionid: hallainest moodustised valgeaines mis töötlevad ajukoorest tulnud tahtelisi liigutusi
33
Ajukoore sagarad (ülesanded)
Otsmikusagar: kõne, mõtted, tunded, isiksus
Kiirusagar: puute, soojus, surve, valuärritused
Oimusagar: helid, mälu
Kuklasagar: nägemine
34
Assotsiatsioonipiirkonnad ja esmased tajupiirkonnad
A: informatsiooni ühendamine, oluline püsimälu kujunemisel
| Esmased T: lihtsad reaktsioonid
35
Mõhnkeha (ülesanded)
Ühendab kahte ajupoolkera
| Ülesanne: kahe poolkera vaheline infotöötlus
36
Ajutüve osad ja nende ülesanded
Keskaju ülesanne: automaatsete liigutuste juhtimine
| Pikliku aju ülesanne: südametegevuse, hingamise ja seedimise reguleerimine, uni ja ärkvelolek, aevastamine, oksendamine
37
Vaheaju koostis ja ülesanne
Koostis: hüpotalamus ja ajuripats
| Ülesanne: autonoomse närvisüstei ja sisenõresüsteemi keskus
38
Väikeaju ülesanne ja paiknemine
Paiknemine: poolkerade all
| Ülesanne: koordinatsioon, tasakaal, liigutuste täpsus
39
Seljaaju ülesanne
Informatsiooni vahendamine peaaju ja teiste elundite vahel
40
Ajuverebarjäär (mis on, tähtsus)
Aju veresooned lasevad läbi valikuliselt aineid (ajju ei tohi verd sattuda)
Neurotoksilised ained tungivad läbi - pöördumatud kahjustused
41
Kesknärvisüsteemi haiguste tekkepōhjused
Trauma, nakkushaigus, kaasasündinud väärareng, kasvaja, põletik
42
Kesknärvisüsteemihaigused ja tekitajad
Entsefaliit (ajupõletik)
Lastehalvatus ehk poliomüeliit - viiruses
Dementsus (Alzheimer, Parkinson) - degenereerumine neuronitel
Epilepsia (langetõbi)
43
Piirdenärvisüsteemi haiguste põhjused
Kaasasündinud
| Omandatud (traima, kasvajad, mürgid, alkoholism, vitamiinipuudus, ainevahetushäired)
44
Kilpnäärme hormoonid
Türoksiin, trijodotüroniin
45
Kõrvalkilpnäärme hormoonid
Parathormoon
46
Sugunäärmed
Testosteroon, östrogeen, progesteroon
47
Pankrease hormoonid
Insuliin, glükagoon
48
Neerupealiste hormoonid
Adrenaliin, kortisool, aldosteroon
49
Käbikeha hormoonid
Melatoniin
50
Ajuripatsi ehk hüpofüüsi jagunemine ja hormoonide eritus
Jagunemine: eessagar (näärmeosa) ja tagasagar (närvisüsteemi osa)
Hormoonide eritus: hormoonid mis mõjutavad teisi sisenõrenäärmeid ja hormoonid, mis mõjutavad märklaudrakke (kasvuhormoon)
51
Koehormoonid
Seedekulglast erituvad hormoonid
52
Hormoonide eritumise kontroll (mis kontrollib)
Hüpotalamus ajuripatsi kaudu
53
Hormoonide ülesanne
Sugulise arengu, vererõhu, seedimise, vee ja soola tasakaalu, ainevahetuse regulatsioon
54
Rasvlahustuvad hormoonid (kuidas ringlevad, näited)
Ringlevad veres valkudega seotult
| Suguhormoonid, kilpnäärmehormoon
55
Vesilahustuvad hormoonid (kuidas ringlevad, näited)
Ringlevad veres või koevedelikus lahustuna
| Enamik hormoonidest
56
Negatiivne tagasiside
Välditakse liigset hormoonide tootmist (kui mingi piir on saavutatud lõppeb tootmine)
57
Positiivne tagasiside
Stiimuli võimendamine
| Nt sünnitusel
58
1 kaitseliin (millest koosneb, omadused)
Koostis: nahk ja limaskestad
Omadused: nahk tihke ja mitmekihiline (raske läbipääs), limaskesti katab lima (mikroobid jäävad kinni), mikrofloora tekitab konkurentsi (piiravad mikroobide arvukust), nõredes ensüümid, mis hävitavad (maomahl, sülg, pisaravedelik)
59
2 kaitseliin (kes osalevad ja mis on nende ülesanne, mis tulemus)
Osaevad valgeverelibled (õgi- ja tapjarakud)
Õgirakud haaravad mikroobi enda sisse
Tapjarakud eritavad mùrgiseid aineid
Tulemus põletik
60
3 kaitseliin (millal käiku, kes osalevad ja mida ära tunnevad, mida toodetakse)
Käiku kui õgirakud ei saa enam hakkama (liiga palju viiruseid või need juba rakus)
Osalevad lümfotsüüdid, kes tunnevad ära antigeenid
Antigeenide vastu toodetakse antikehad
61
Antikehade funktsioon
Seostudes antigeeniga takistab antigeeni elutegevust ja tõmbab leukotsüütide tähelepanuo
62
Kus asub suur osa õgirakkudest ja lümfotsüütidest
Lümfisõlmedes
63
Vaktsineerimine, mis toimub ja mis tekib
Surnud või nõrgestatud haigustekitajate viimine organismi (toodetakse antikehad, tekivad mälurakud)
64
Kaasasündinud immuunsus (kujunemise aeg, organismi kahjustus, reaktsioon)
Kiire, suur, kõikide haigustekitajate puhul sama
65
Omandatud immuunsus (kujunemise aeg, organismi kahjustus, reaktsioon)
Kujuneb elu jooksul, minimaalne, tunneb ära tuttavad haigustekitajad
66
Neutrofiilid (mis on, ülesanne)
Õgirakud, esimesed rakud mis jōuavad ründajani
67
Eosinofiilide ülesanne
Allergilistes reaktsioonides osalemine, kaitsev hulkraksete parasiitide eest
68
Basofiilide ülesanne
Kiirendavad verevoolu põletikukohta, aeglustavad hüübimist
69
Monotsüütide ülesanne
Muutuvad vajadusel makrofaagideks (suured õgirakud)
70
T- lümfotsüütide ülesanne
Reguleerivad teiste immuunrakkude tööd, hävitavad nakatunud rakke, abistaja ja tapjarakud
71
B- lümfotsüütide ülesanne
Toodavad antikehi (plasmarakud), kannavad immuunmälu (mälurakud)
72
Autoimmuunhaigused (mis on)
Immuunsüsteem hävitab organismi enda kudesid
73
Autoimmuunhaiguste põhjused
Organismi retseptorid liiga sarnased antigeenidega
| Viirused ja ravimid võicad muuta valke rakumembraanis
74
Allergia (mis on, mis juhtub)
Äge immuunreaktsioon allergeenidele
| Antikehad eritavad histamiini, mis käivitab põletikureaktsiooni
75
Äratõukereaktsioonid (mis aitab vältida)
Sarnane doonor
| Immuunsust allasuruvate ravimite kasutamine
76
Mis eristavad erinevate veregruppide verd?
Igal grupil on erineva struktuuriga erütrotsüüdid
77
Mis juhtub võõra veregrupi erütrotsüütidega?
Nad on kui antigeenid, tekivad antikehad, mis kleebivad need kokku (tekib ummistus)
78
Vereülekanne (millised vered sobivad)
```
Parim oma veregrupi veri
0 sobib kõigile, talle ei sobi ükski teine
A sobib A, AB, talle sobib 0 ja A
B sobib B, AB, talle sobib 0 ja B
AB sobib ainult ABle, talle sobivad kõik
```
79
Reesuskonflikt
Rh- ema rase Rh+ lootega, sünnitusel puutuvad vered kokku, ema toodab Rh+ vastu antikehad, järgmisel lootel kui Rh+ veri siis antikehad hävitavad erütrotsüüte (aneemia)
80
Vere homoöstaas (millised organid tagavad ja mida reguleerivad)
Neerud (vere happisis, kusiaine ja vee sisaldus)
Kopsud (hapniku ju co2 hulk veres)
Maks ja pankreas (glükoositase veres)
Maks ja nahk (temperatuur)
81
Vere pH (normaalne, piirid ja miks oluline)
Norm 7,366
| Piirid 6,8-7,8 : muidu rakkude talitlus lakkab
82
Hingamise regulatsioon (mille põhjal, mis aju osa juhib, mis muutub verega)
Co2 sisalduse põhjal
Juhib piklik aju
Veri muutub aluselisemaks kui co2 tõuseb (co2 tõuseb ja pH tõuseb)
83
Glükoosi regulatsioon (mis reguleerivad ja kuidas)
Veresuhkru tase liiga kõrge-pankreas toodab insuliini ja ülejäänud Glc muudetakse glükogeeniks (salvestatakse maksas, rasvarakkudes)
Veresuhkur liiga madal-pankreas toodab glükagooni ja glükogeen lagundatakse glükoosiks (maksas)
84
Veebilanss ja jääkainete eraldamine (mis organid vastutavad)
Neerud, kopsud, nahk
85
Termoregulatsioon (keskus, külmavärinad suurtel ja lastel)
Keskus hüpotalamus
suurtel tekivad Glc lagundamiseks
Vastsündinutel ei teki, soojus pruunist rasvkoest
86
Miks on vaja energiat?
Uute rakkude kokkupanekuks, närviimpulsi tekkeks, termoregulatsiooniks, immuunsüsteemi töòks, ainete transpordiks, lihasrakkude kokku tõmbeks
87
Energiakulu (protsendid)
Ainevahetuse põhikäive 70%
Kehaline aktiivsus 20%
Toidu seedimine ja omastamine 10% (kõige rohkem valkudele, vähem rasvade)
88
Ülekaalulisus ja alakaalulisus (KMI)
Üle 25
| Alla 18,5
89
Taime maapealne osa
Võsu
90
Taime kasvuorganid ja nende ülesanded
Lehed (gaasivahetus, fotosüntees)
Varred (vee ja toitainete juhtimine, ühendamine, kasvatamine valguse poole)
Juures (mitmeaastastel varuained, maasse kinnitamine, vesi ja mineraalained)
Õied (viljade moodustamine)
Viljad (seemnete kaitse ja laialikandmise kindluatamine)
Seemned (paljunemine)
91
Varreosad (nimetus, kus asub, mis liigub )
Laskuv vool, niineosas (väljaspool), orgaanilised ained teistesse taime osadesse (tekkinud fotosünteesil)
Tõusev vool, puiduosas( seespool), vesi ja lahustunud ained juurtest teistesse osadesse)
92
Mis on taime sugulise paljunemise organ?
Õis
93
Kus valmivad taimedel muna ja seemnerakud?
Munarakud emakates
| Seemnerakud tolmukates
94
Taimede viljastamise järjekord
Tolmlemine, viljastamine, viljad, seemned
95
Tolmlemine ja selle eri viisid
Õietolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele
Isetolmlemine (sama taim)
Võõrtolmlemkne (teine taim sama liik)
96
Putuktolmlemine ja tuultolmlemine
Putuk: ōied varvilised, suured tolmuterad, ōietolmu vähem
Tuul: ōied tagasihoidlikud, tolmuterad väiksed, palju ōietolmu
97
Taimede hōimkonnad
Paljasseemne katteseemne sōnajalg ja sammaltaimed
98
Suguliselt paljunevad taimed
Paljasseemne ja ōistaimed
99
Mittesuguline paljunemine taimedel (jagunemine ja seletus)
Vegetatiivne - uus taim emataime kasvuorganist
| Eoseline - uus taim eosest
100
Miks paljundatakse vegetatiivselt taimi
Kiiremini saaki andma
101
Alglooma ebasoodsate tingimuste üleelamise tehnika
Tsüstina
102
Algloomade tähtsus
Toiduahelates
Kojad moodustavad lubjakivi ja kriidilademed, mida inimene kasutab
Parasiitsed tekitavad haigusi
Olulised evolutsiooni uurimisel
103
Selgrootute ja selgroogsete vōrdlus
Toes keha pinnal, skelett keha sees
Süda seljapoolel, süda kõhupoolel
Ns keskne osa kõhupoolel, ns keskne osa seljapoolel
Vereringe avatud, vereringe suletud
104
Mis tagavad luudes tugevuse
Mineraalained
105
Mis tagavad luudes elastsuse?
Orgaanilised ained
106
Luu ehitus
Luud katab luuümbris, selle all plinkollus, selle all käsnollus
107
Kus asub punane luuüdi ja mis on selle ülesanne?
Käsnolluses, vereloome
108
Kus asub kollane luuüdi ja mis on selle ülesanne?
Toruluude ōōnsustes, rasvade tagavara
109
Südame ehitus (mis ümbritseb, kambrid, klapid, verevarustus)
Südant ümbritseb südamepaun (perikard)
Neljakambriline
Kodade ja vastakeste vahel hõlmased klapid
Vatsakeste ja arterite vahel poolkuuklapid
Südant varustavad verega pärgarterid
110
Südame rütmisagedus
60-70 lõöki minutis
111
Tsükli etapid (3)
Kodade kokkutõmme, vatsakeste kokkutõmme, kogu südame lõtvumine
112
Vereringe ülesanded
Termoregulatsioon, pidev ainevahetus, jääkainete eemaldamine
113
Mis tagavad vere ühesuunalise liikumise?
Klapid veenides, vererõhu erinevus, lihaste kokkutõmbed
114
Arterid (suurus, vere liigutamine, ehitus, vererõhk; vere liikumiskiirus)
Suured, veri südamest kudedesse, sein paksu lihaskihiga ja elastne, kõrgeim vererõhk, vere liikumiskiirus ka kõrgeim
115
Veenid (suurus, vere liigutamine, ehitus, vererõhk; vere liikumiskiirus)
Suured
Toovad vere kudedest südamesse
Õhuke lihaskiht, pehme sein
Vererõhk madalaim, liikumiskiirus keskmine
116
Kapillaarid (suurus, vere liigutamine, ehitus, vererõhk; vere liikumiskiirus)
Väiksed
Kannavad verd elundite ja kudede vahel
Õhuke sein, lihaskiht puudub
Liikumiskiirus aeglaseim
117
Suur vereringe (kehavereringe - algus, kust kaudu, milline veri, kus lõppeb mille kaudu)
Vasak vatsake - aort (arteriaalne veri) - õõnesveenid (venoosne veri) - parem koda
118
Väike vereringe (kopsuvereringe - algus, kust kaudu, milline veri, kuhu suubub mille kaudu)
Parem vatsake - kopsuarter (venoosne veri) - kopsuveenid (arteriaalne veri) - vasak koda
119
Kasvuhormoon (kust tuleb, mida teeb)
Ajuripats
Mõjutab kasvu (ainevahetust)
Ajuripats mõjutab ka suguhormoonide sünteesi
120
Trijodotüroniin ja türoksiin (kust tuleb, mida teeb)
Kilpnääre
| Mõjutab ainevahetuse kiirust, kasvu ja vaimset arengut
121
Parathormoon (kust tuleb, mida teeb)
Kõrvalkilpnääre
| Suurendab kaltsiumi sisaldust veres
122
Adrenaliin (kust tuleb, mida teeb)
Neerupealised
| Organismi ettevalmistus pingutuseks
123
Glükagoon, insuliin (kust tuleb, mida teeb)
Pankreas
| Reguleerivad veresuhkru sisaldust
124
Testosteroon, östrogeen, progesteroon (kust tuleb, mida teeb)
Sugunäärmed
| Mõjutabad sugulist küpsemist, sugurakkude valmimist
125
Mis toimub suuõõnes seedimisel (mis ensüüm, mis toitaine)
Amülaas - süsivesikud
126
Mis toimub seedimisel maos (mis ensüüm, mis toitaine)
Pepsiin - valgud
127
Mida sisaldab maonõre, miks on seda vaja
Sisaldab soolhapet ja pepsiini
| Soolhape vajalik pepsiini toimimiseks
128
Mis toimub seedimisel 12 sõrmiksooles (mis ensüüm, mis toitaine)
Trüpsiin - valgud
| Lipaas - rasvad
129
Mis ülesanne on sapil?
Muudab toidurasvad väikseteks tilgakesteks et ensüümidel oleks kergem seda lôhustada
130
Neerukehakeste funktsioon
Esmase uriini teke (välja suhkrud, soolad, vesi, kusiaine)
131
Neerutorukeste funktsioon
Lôpliku uriini teke (vajalikud ained imenduvad tagasi)
132
Silma nägemisreptorid (millal töötavad)
Kolvikesed (valguses, eristavad värvuseid)
| Kepikesed (pimeduses, ei erista bvärvuseid)
133
Mis on kollatähn?
Koht võrkkestal kus on ainult kolvikesed, kõige rohkem nägemisrakke
134
Mis on pimetähn?
Koht, kus nägemisnärv seostub võrkkestaga, nägemisrakud puuduvad
135
Lühinägelikkus (kuhu tekib kujutis, mis klaasidega prillid)
Kujutis võrkkesta ette
| Kaksiknõgusad prillid
136
Kaugnägelikkus (kuhu tekib kujutis, milliste klaasidega prillid)
Kujutis võrkkesta taha
| Klaasid kaksikkumeradp
137
Kuulmeluukesed ja nende ülesanne
Jalus, vasar, alasi
| Annavad võnkumised edasi sisekõrva
138
Kuulmetõri ehk Eustachio tõri ülesanne
Ühenduses välisõhuga, et tagada kahel pool trummikilet võrdne rõhk
139
Tasakaaluelundid kõrvas
Poolringkanalid, mõik ja kotike
140
Mis muundnud organis säilitatakse mugulsibulal varuaineid?
Lehed
141
Mis protsess toimub neerudes ja dialüüsi aparaadis?
Difusioon
142
Täismoonde etapid
Muna-vastne-nukk-valmik
143
Vaegmoonde etapid
Muna-vastne-valmik
