Geneetika Flashcards

(131 cards)

1
Q

Kes avastasid DNA kolmemõõtmelise struktuuri ja millal?

A

Watson-Crick 1953

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
2
Q

Kui suure osa genoomist moodustavad valke kodeerivad alad?

A

1,5%

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
3
Q

Kromosoomide avastaja

A

Walter Flemming

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
4
Q

Kromodoomide koostis

A

Kromatiin (DNA ja valgud)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
5
Q

Kus asub pärilikkuseaine eeltuumsetel?

A

Tsütoplasmas

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
6
Q

Kus asub pärilikkuseaine päristuumsetel?

A

Tuumas

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
7
Q

Transkriptsioonil osalevad ensüümid

A

RNA-polümeraas

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
8
Q

Kus DNA molekulil liitub RNA-polümeraas transkriptsiooniks?

A

Promootoralal

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
9
Q

Kuidas toimub DNA ahelatevaheliste vesiniksidemete lõhkumine transkriptsioonil?

A

Helikaasi ei ole vaja, RNA-polümeraas saab ise hakkama, möödudes sidemed taastuvad

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
10
Q

Millist sorti RNAsid kodeeritakse geenidelt?

A

Enamasti mRNA, aga ka rRNA, tRNA, väiksed RNA molekulid

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
11
Q

Transkriptsiooni eesmärk

A

Pärilik informatsioon DNAlt mRNAle

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
12
Q

Kui suur osa pärilikust materjalidest kopeeritakse replikatsioonil ja transkriptsioonil?

A

Replikatsioonil kogu DNA, transkriptsioonil 1 lõik ehk geen

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
13
Q

Mis eelneb translatsioonile?

A

Transkriptsioon

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
14
Q

Kus toimub transkriptsioon?

A

Tuum

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
15
Q

Kus toimub translatsioon?

A

Ribosoomis

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
16
Q

Kus leidub rakus ribosoome?

A

Tsütoplasmas
Tsütoplasma võrgustikul
Mitokondrites
Kloroplastides

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
17
Q

Millest koosneb ribosoom?

A

rRNA ja valgud

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
18
Q

Millest on tingitud valjude paljuarvulisus ja mitmekesisus?

A

mRNA töötlemisest peale transkriptsiooni

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
19
Q

Translatsiooni käik

A

Ribosoom liigub mööda mRNAd kuni alguskoodonini
tRNA toob ribosoomi aminohappe
Aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside (kui side olemas, eelmise ah tRNA väljub)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
20
Q

Kus saab ah ahelast valmis valk?

A

Tsütoplasma võrgustikul, Golgi kompleksis

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
21
Q

Kus asub koodon?

A

mRNAs

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
22
Q

Millised on algus ja lõppkoodonid

A

Alguskoodon AUG

Lõppkoodonid UAG UGA UAA

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
23
Q

Kus asub antikoodon?

A

tRNAs

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
24
Q

Kuidas saavad rakud üksteisest erineda, kui DNA on igas rakus identne?

A

Geenid avalduvad valikuliselt

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
25
Mis kontrollib geeniregulatsiooni bakteritel?
Repressor geenil (istub geenil, kui aine vms keskkonnas siis tuleb ära)
26
Mis mõjutab geenide avaldumist sisekeskkonnas?
Hormoonid, ainevahetus
27
Mis mõjutab geenide avaldumist väliskeskkonnas?
Ravimid, kemikaalid, temperatuur, valgus, toitained, kiirgused
28
Mutatsioon
Päranduv geneetilise informatsiooni muutus
29
Prioonid
Valesti valkudest kokku pakitud haigustekitajad, mis võivad muuta teisi valke enda sarnaseks
30
Mis on hea ja pahaloomulise kasvaja vahe?
Pahaloomuline tungib ka ümbritsevatesse kudedesse
31
Mis juhtub üldiselt valesti pakitud valkudega?
Lagundatakse, aminohapped uute valkude sünteesiks
32
Tähtsamad prioonhaigused
Kuru, Creutzwald-Jakobi tõbi, fataalne perekondlik unetus | Loomadel skreip, hullulehmatõbi
33
Kuidas võib saada prioonhaiguse?
Nakkushaigus, üksikjuhtum, pärilik
34
Miks om viirused elus ja eluta maailma vahepeal?
Neil puudub rakuline ehitus, nad ei saa iseseisvalt paljuneda, puudub ainevahetus
35
Viiruspartikli koostis
Pärilikkuseaine, valgud, lipiidne ümbris
36
Mis om viirusekapsiid?
Pärilikkuseainet ümbritsev ja kaitseb valgukiht
37
Bakteriofaag
Viirus, mis nakatab baktereid
38
Kus kasutatakse bakteriofaage?
``` Bakterhaiguste raviks (enamasti küll antibiotsid) Geenitehnoloogias, viiakse vajalik geen bakterisse ```
39
Viiruste avastaja
L. Pasteur
40
Mis tüüpi geene ja mis ülesannetega sisaldab viiruste genoom?
Struktuurgeenid - kodeerivad partikli koosseisu valke Ensüümide sünteesi tagavad ensüümid - vajalikud viiruse geneetilise materjali paljunemiseks Regulaatorgeenid - mõjutavad peremeesraku ainevahetust
41
Milline võib olla viiruse genoom?
Ühe v kaheahelaline
42
Kuidas jagunevad üheahelalise genoomiga viirused?
Üheahelaline plussahelaga RNA genoom Ührahelaline miinusahelaga RNA genoom Üheahelaline DNA genoom
43
Kuidas saab kasutada plussahelaga üheahelalist RNA genoomi?
Saab kasutada otse | mRNA na
44
Kuidas saab kasutada üheahelalist miinusahelaga RNA genoomi?
Esmalt tuleb sünteesida komplementaarne ahel, see järel mRNA ülesandeid täitma
45
Kuidas saab kasutada üheahelalist DNA genoomi?
Esiteks sünteesitakse komplementaarne DNA ahel (tekib biheeliks) ja sellest mRNA süntees
46
Milline võib olla partikli kuju?
Pulkjas, kerakujuline, ikosaeedrikujulise kapsiidiga
47
Milline on HI-viiruse genoom?
RNA genoom
48
Kuidas paljuneb HIV?
Esialgu sünteesitakse RNAlt komplementaarne DNA ahel (pöördtranskriptsioon)
49
Bakterite nakatamise viisid viiruste poolt
Lüütiline taükkel ja lüsogeenne tsükkel
50
Mis toimub lüütilises tsüklis?
Bakter toodab palju uusi viirusosakesi, lõpuks sureb
51
Mis toimub lüsogeenses tsüklis?
Viirus elab bakteri genoomis, pärandub ja paljuneb koos bakteriga
52
Mida süstitakse tänapäeval vaktsineerimisel ja miks?
Ainult retseptorid (varem kogu surmatud mikroob), sest siis on väiksemad kõrvalnähud
53
Mis juhtub, kui vaktsineerimisel süstitakse nõrgestatud mikroobe?
Rakud nakatuvad, aga ei põhjusta haigusnähte
54
Epideemia
Hulgaline haigestumine nakkushaigusesse
55
Pandeemia
Suurtel aldel leviv epideemia
56
Virulentsus
Viiruse võime peremeesorganismi kahjustada
57
Tähtsamad viirushaigused
Gripp, emakakaelavähk, C-hepatiit, herpes, rõuged, HIV JA AIDS
58
Millistele märklaudrakkudele kinnitub HI-viirus?
Inimese immuunrakkudele, millel | Olemas retseptorvalk CD4
59
Mis on HI-viirusega nakatumise tagajärg
Omandatud imuunpuudulikkuse sündroom ehk AIDS
60
Miks ei ole AIDS ja Hi-viiruse jaoks välja mõeldud vaktsiini?
Viirus muteerub väga kiiresti
61
Kuidas kasutatakse viiruseid biotehnoloogias?
``` Mudelorganismidena Ravimite tootmine (insuliin, interferoon) - bakteriofaagide kaudu, bakterid paljundavad Geeniteraapias ```
62
Penitsilliini avastaja
Alexander fleming
63
Miks kirjutatakse bakterispetsiifilised ravimid välja ka viirushaiguste puhul!l?
Et viirushaiguse tõttu nõrgestatud orhanismi ei ründaks bakterid
64
Mis on bakterite paljunemisviis?
Mittesuguline- pooldumine
65
Bakterite paljunemisfaasid ja mis nendes toimub
Lähtefaas: kohanemine keskkonnaga, aeglane paljunemine Eksponentsiaalne faas: kiire paljunemine Statsionaarne faas: arvukus püsib stabiilne Vahel ka surmafaas (toit saab otsa)
66
Geneetilise info vahetamise viisid bakteritel
DNA omastamine keskkonnast (surnud organismist) DNA transport ühest rakust teise bakteriofaagide abil DNA vahetus otsesel kokkupuutel teise rakuga
67
Mida põhjustab bakterite omavaheline geneetilise info vahetamine
Kiiret evolutsiooni
68
Bakterite kasutus biotehnoloogias
Tööstusensüümide tootmine Biokütuse tootmine (muudavad orgaanilise aine metaaniks) Bioremediatsioon (mürgiste ainete lagundamine)
69
Biotehnoloogia
Elusorganismide kasutamine inimeste hüvanguks
70
Funktsionaalsed toiduained
Toiduained, mis aitavad inimestel haigusi vältida
71
Bioinformaatika
Bioloogilise info analüüsimine arvutites
72
Proteoomika
Uurib organismi valgukomplekti
73
Farmakogenoomika
Uurib, kuidas geneetiliselt erinevad organismid reageerivad ravimitele
74
Herbitsiid
Umbrohumürk
75
Geenmuundatud toidu ohud
Võib tekitada allergiaid (valgud erinevad) | Vastupidavad taimemürkidele- mistõttu kasutatakse rohkem mürke ja tekib üha rohkem mürgijääke keskkonda
76
GMO toidu plussid
Lahendus näljahädadele, keskkonnaprobleemidele
77
Geeniteraapia
Haiguse ravi geeni siiirdamise või muutmise teel
78
Miks ei ole geeniteraapia täiuslik?
Siirdatud geen ei ole suunatud (võib sattuda igalepoole DNAs), geeni ei siirdata alati õigesse koesse, siirdatud geenid ei ole stabiilsed (talitlus lõppeb vähehaaval)
79
Alleelid
Ühe ja sama geeni erinevad variandid
80
Homosügootsus
Vaadeldavas geenis identsed alleelid
81
Heterosügootsus
Vaadeldavas geenis erinevad alleelid
82
Genotüüp
Isendile omane geenide ja alleelide kogum
83
Fenotüüp
Avalduvate tunnuste kogum
84
Kuidas kujuneb isendi fenotüüp?
Genotüübi ja keskkonna koostoimel
85
Klassikaline geneetika
Pärilikkuse uurimismeetod enne kui avastati, et pärilik info on salvestatud DNA järjestuses
86
Kes avastas tunnuste pärandumuse seaduse?
Gregor Mendel
87
Mendeli I seadus ehk ühetaolisusseadus
Kahe puhta sordi ristamisel tekivad kõik ühesugused isendid (ühetaolised)
88
Mendeli II seadus ehk lahknemisseadus
Järglaste (F1 ristamisel) tekivad erinevat tüüpi isendid)
89
Organismide märgistus ristamisskeemis
Vanemad P | Järglased F
90
Mendeli III seadus ehk sõltumatusseadus
Eri geenide poolt määratud tunnused avalduvad üksteisest söltumatult
91
Milliste tunnuste määramise puhul ei kehti Mendeli seadused?
Inimese pikkus, mitokondriaalnse DNA, y-kromosoom
92
Polügeensus
Tunnust mõjutab rohkem kui 1 geen
93
Intermediaarsus
Vahepealsete tunnustega järglane
94
Mis tasemel avalduv intermediaarsus ja kellel seda esineb?
Avaldub ainult fenotüübilisel tasemel | Esineb vaid heterosügootidel
95
Kodominantsus
Avalduvad mõlema alleeli tunnused
96
Mis toimub organismis fenüülketonuuria puhul
Organismis kuhjub fenüülalaniin - ei tohi valke süüa
97
Mis toimub organismis sirprakse aneemia puhul ja mis on selle haiguse kandjate eelis?
Hemoglobiinimolekulid kleepuvad kokku (aminohapped vahetuvad ) Kandjatel väiksem vastuvõtlikkus malaariale
98
Veregruppide genotüübid
O ii A iIa IaIa B iIb IbIb AB IaIb
99
Kombinatiivne muutlikkus
Vanemate geneetilise materjali ümberkombineerumine sugurakkude valmimisel ja viljastumisel
100
Mis on põhiline muutlikust suurendav faktor?
Kromosoomide ristsiire
101
Aheldunud geenid
Asuvad kromosoomides üksteise naabruses, päranduvad sageli koos
102
Kuidas jaguneb pärilik muutlikkus?
Kombinatiivne | Mutatsiooniline
103
Mobiilsed elemendid
DNA lõogud, mis saavad kromosoomides ühest kohast teise liikuda
104
Mutatsioonilise muutlikkuse tähtsus
Loovad esimese päriliku muutlikkuse, ilma selleta puuduks alleelid (kombinatiivsel pole kombineerida midagi), looduslik valik, evolutsioon
105
Onkogeen
Mutantne geen, mis põhjustab kasvajate teket
106
Millised mutatsioonid päranduvad?
Sugurakkude mutatsioonid
107
Antionkogeen
Geen, mis ei lase kasvajal areneda
108
Mutatsioonide tüübid
``` Duplikatsioon Insertsioon Deletsioon Translokatsioon Inversioon ```
109
Duplikatsioon
Dna lõigu kahekordistumine
110
Duplikatsiooni plussid
Tervete geenide duplikatsioon soodustab evolutsiooni (esialgne geen täidab ülesannet, uus omandab uue ülesande)
111
Insertsioon
Genoomi lisandub üksik nukleotiid v geen
112
Deletsioon
Genoomist kaob üksik nukleotiid v geen
113
Inversioon
Kromosoomilõigu suund muutub, keerab end kohapeal ringi
114
Translokatsioon
Terved lõigud liiguvad ühest kromosoomist teise
115
Milliseid muutuseid esineb üksikute nukleotiidide seas
Asendusmutatsioone (üks nukleotiididlaar asendub DNAs teisega)
116
Mida põhjustavad üksikute nukleotiidide insertsioonid ja deletsioonid
Raaminihet
117
Mutageene
Teratogeenid Kantserogeenid UV-kiirgus, radioaktiivne kiirgus
118
Kes muteeruvad kiiremini, suurema v väiksema genoomiga organismid? Mida see põhjustab?
Väiksema | Kiire evolutsioon
119
Mis võimalus on sugulisel paljunemisel kuid mis bakteritel puudub seoses mutatsioonide kandmisega?
Sugulisel paljunemisel võimalus olla kandja, bakteritel ei ole vöimalust
120
Eugeenika
Põhineb ideel, et võimed ja sotsiaalne edukus on pärilik
121
Epigeneetika
DNA järjestus jäàb samaks, muutuvad DNA v sellega seotud valgud
122
Barri kehake
Naiste inaktiveeritud X kromosoom
123
Geenide hulk X kromosoomis
2000
124
Geenide hulk Y kromosoomis
Alla 100
125
Soo määramise oluliseim geen
SRY geen
126
Millal lülitub sisse SRY geen ja milline on areng enne seda?
7. nädalal, enne seda looted arengult identsed
127
Monogeenne tunnus
Ühe geeni poolt määratud tunnus
128
Autosoomid
Mittesugukromosoomid
129
Metastaasid
Siirded, vähirakud levivad organismis vere ja lümfiga
130
Kasvufaktorid
Ained, mis stimuleerivad rakkude jagunemist
131
Stress
Organismi kaitsereaktsioon negatiivsete mõjude vastu pingeseisundina