Brainscape's Knowledge GenomeTM


Top Flashcards (Certified)
All Flashcards

Kordamine > Filosoofia > Flashcards

Filosoofia Flashcards

(68 cards)

Start Studying
1
Q

Metafüüsika põhiküsimus

A

Miks on miski olemas?

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
2
Q

Idealism

A

Olev on tervenisti vaimne, ülemeeleline

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
3
Q

Materjalism

A

Olev on tervenisti materiaalne, meeleline

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
4
Q

Idealistid ja nende mõtted (4)

A

Platon - olev on idee
Spinoza - olev on substants
Fichte - olev on absoluutne mina
Hegel - olev on objektiivne vaim

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
5
Q

Materjalistid ja nende mõtted (2)

A

Aristoteles - olev on põhjuslikult kooshoiduv tegelikkus (energeia)
Marx - olev on materiaalne.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
6
Q

Teaduslik realism

A

oleva tervik on teaduslikult uuritav mateeria

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
7
Q

Idealistlikud vastusevariandid metafüüsika põhiküsimustele (2)

A
  • objektiivne idealism
  • subjektiivne idealism
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
8
Q

Objektiivne idealism ja filosoofid

A

Olev on tunnetavast inimesest sõltumatu ülemeeleline tervik (Platon, Spinoza, keskaja filosoofia, Hegel)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
9
Q

Subjektiivne idealism ja filosoofid

A

kuna meil pole muud kui tajud, tuleb järeldada, et kogu maailm on vaimne (Berkeley, Fichte, Husserl)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
10
Q

Vastused metafüüsika põhiküsimusele (2)

A
  • monistlikud
  • dualistlikud
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
11
Q

Monistlik maailmavaade + filosoofid

A

On ainult üks printsiip (vaim või mateeria) ja teine on pettekujutelm (Parmenides, Spinoza, Berkeley, Fichte, Hegel, Marx)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
12
Q

Determinism

A

kõikidel otsustel ja sündmustel on seaduspärased põhjused ja kõiki sündmusi ning otsuseid on põhimõtteliselt võimalik ette näha

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
13
Q

Dualistlik maailmavaade

A

Olev koosneb nii vaimsest kui materiaalsest poolusest (üks on tähtsam) (Platon, Descartes, Kant)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
14
Q

Põhjuslikkus

A

keskne sündmusi ühendav seos

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
15
Q

Keeldumise põhjused vastamaks metafüüsika põhiküsimusele (2), autorid

A
  • Olev on kaootiline ja kirjeldamatu (Nietzsche, Sartre, Camus)
  • meie tunnetuse piiratus ei võimalda vastata (Kant, pragmatistid, 20.saj filosoofia)
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
16
Q

Skeptitsistliku kriitika liigid (2)

A
  • konstruktiivne
  • radikaalne
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
17
Q

Konstruktiivne kriitika, autorid

A

Kuna metafüüsika põhiküsimus on vastamatu, siis tegeleme teiste oluliste küsimustega (empirism, Kant)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
18
Q

Radikaalne kriitika, autorid

A

Kuna metafüüsika põhiküsimus on vastamatu, on üldistav tunnetus ülepea võimatu (antiikskepsis, Hume)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
19
Q

Epistemoloogia

A

Filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja tunnetuse probleemidega

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
20
Q

Epistemoloogia põhiküsimused (2)

A
  • Mis on teadmine?
  • Kuidas me saame teadmisi?
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
21
Q

Vahetud maailmavaated (2)

A
  • müütiline
  • kristlik-religioosne
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
22
Q

Teoreetilised maailmavaated (3)

A
  • filosoofia
  • teoloogia
  • teadus
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
23
Q

Solipsism

A

Maailmas on olemas ainult mina ja mitte midagi muud

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
24
Q

teadmine

A

põhjendatud tõene uskumus

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
25
Teadmise klassikalise definitsiooni küsitavused (2)
- mis on tõde ja mis on kindel põhjendusmeetod? - teadmised peavad olema ainult tõesed ja igavesed - üldväidete puhul (nt teaduses) ei kehti
26
Naiivne induktivism ja empirism
teaduslik teadmine algab faktidest, empiirilistest teooriavabadest üksustest
27
verifikatsionism
Kõiki mõttekaid lauseid saab kogemuslikult verifitseerida. Selleks tuleb laused taandada esmasteks protokoll-lauseteks
28
falsifikatsiooniprintsiip
teadusteooria peab olema kogemuse teel ümber lükatav
29
Epistemoloogilised tõeteooriad
- tõe korrespondentsiteooria - pragmatismi tõeteooria
30
Tõe korrespondentsiteooria + seisukohad (2)
tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel - empiristlik -ratsionalistlik
31
Empiristlik tõe korrespondentsiteooria
tõde on suhe väite ja meeleliselt kogetava asja vahel
32
ratsionalistlik tõe korrespondentsiteooria
tunnistab aprioorseid objekte
33
ontoloogiline tõekäsitus
omistab omaduse olla tõene olevale endale, mitte väitele või teadmisele
34
pragmatismi tõeteooria, põhimõtted
tõde on abinõu meie mõtteviisis, mis võimaldab meil ideid omaks võtta, rakendada. - tõe kriteeriumiks on praktika: pole ühtegi universaalselt kehtivat verifikatsioonimeetodit - enamik väiteid ei ole empiiriliselt verifitseeritavad
35
tõe koherentsiteooria, põhimõtted
tõde on pelgalt kooskõla erinevate väidete vahel - tõestamine on üksnes uue väite võrdlemine olemasolevaga
36
realism
teadus kirjeldab maailma nii nagu see tegelikult on
37
instrumentalism
teaduse teooriad on vaid väljamõeldud vahendid
38
Vaimufilosoofia uurimisvaldkond
Kas on olemas vaim?
39
Monistlikud teooriad (7) ja autorid
- subjektiivne idealism (Berkeley) - kahe aspekti teooriad (Spinoza) - kimbu-teooriad (Hume, Mach) - ekstreemne materialism: biheivorism (Watson), füsikalism (Carnap) - identsusteooria (Smart, Armstrong) - funktsionalism (Putnam)
40
kahe aspekti teooriad
vaim ja keha on sama asja 2 aspekti
41
kimbu-teooriad
keha ja vaim on sama sorti asjade erinevalt koostatud kimbud
42
ekstreemne materialism
mõtteid, tundeid jne. pole kunagi olnudki, neid saab seletada teaduslikult
43
identsusteooria
vaimne sõnavara osutab füüsikalistele nähtustele, ajule
44
dualistlikud teooriad (5) ja autorid
- interaktsionism (Descartes) - okasionalism (Malebranche) - parallelism (Leibnitz) - Epifenomenalism (Huxely)
45
Interaktsionism
keha ja vaim on 2 substantsi, mõjutavad teineteist (Descartes)
46
okasionalism
kehalised ja vaimsed nähtused on kooskõlas, kuna jumal neid pidevalt kooskõlastab (Malebranche)
47
parallelism
keha ja vaim on seotud, kuid mitte põhjuslikult (Leibnitz)
48
Epifenomenalism
kehalised protsessid mõjutavad vaimseid (Huxely)
49
metodoloogiline biheiviorism (psühholoogias)
kõik vaimuseisundid saab teaduslikult taandada käitumisele
50
loogiline e. analüütiline biheiviorism
"Vaim" kuulub keeleliselt käitumisviisi kategooriasse: teadvusel olema, otsustama jne
51
teoreetiline filosoofia
teadmine, mida taotletakse teme enese pärast, teadmine asjade olemusest (kirjeldav)
52
praktiline filosoofia
üldteadmine, mille järgi saab toimida
53
Teoreetilise filosoofia harud (6)
- metafüüsika - tunnetusteooria - keelefilosoofia - vaimufilosoofia - teadusfilosoofia - loogika
54
Praktilise filosoofia harud (4)
- eetika - esteetika - sotsiaal-poliitiline filosoofia - ajaloofilosoofia
55
moraal
kombelisus
56
eetika
teoreetiline arutlus moraali üle
57
moraali funktsioonid (3)
- sotsiaalne institutsioon (vastandub ühiskonnas näiteks kasule) - sotsiaalne regulatsiooni süsteem (ühiskondlik kokkulepe, umbes nagu seadus) - osa isiklikust mina-pildist (inimesed määratlevad oma suhet moraaliga, mõistavad ennast inimesena moraali läbi)
58
Eetika funktsioonid (3)
- kirjeldav - ajalooline ja teaduslik vaatlus, mis seletab moraalsust ühes või teises kultuuris, ajastus - normatiivne - arutletakse, mis on õige või hea, kuidas tuleb käitud - metaeetiline - tegeleb keeleliste ja tunnetuslike küsimustega (mis on moraal, mida tähendab "hea" jne)
59
Eetikateooriate eristamine Frankena järgi (2-2)
- Teleoloogilised teooriad * egoism * utilitarism - deontoloogilised teooriad *teo-deontoloogilised teooriad *reegli-deontoloogilised teooriad
60
Teleoloogilised teooriad, näited (2)
standard moraalselt õige käitumise jaoks on ise moraaliväline väärtus - näiteks tegu on moraalselt õige, kui toodab võimalikult palju hüve ja vähe kannatusi (egoism, utilitarism)
61
Egoism
moraalsuse standardiks on isiklik hüve
62
utilitarism
moraalsuse standardiks on ühiskondlik hüve
63
deontoloogilised teooriad, näited (2)
standard moraalselt õige käitumise jaoks on objektiivne väärtus (moraalne väärtus on tegudes endis). (teo-, reeglideontoloogilised teooriad)
64
teo-deontoloogiline teooria, autor
moraalsuse standardit ei saa üldistada: tuleb otsustada iga kord eraldi (Sartre)
65
Reegli-deontoloogiline teooria, autor
saame tuletada moraalselt õige käitumise üldreeglis (Kant)
66
emotvism
moraaliotsused ei seleta ega kirjelda midagi, nad väljendavad ainult inimeste tundeid
67
moraaliagent
isik
68
Abordi probleemikäsitlused (2)
- Kas lootel on õigus elule? - moraalikonflikt: loote oletatav õigus elule vs. naise õigusele oma keha autonoomiale

Kordamine (4 decks)

Brainscape helps you reach your goals faster, through stronger study habits.
© 2025 Bold Learning Solutions. Terms and Conditions