Materjaliõpetus Flashcards
(194 cards)
1
Q
Malm toodetakse…
A
rauamaagist raua taandamisega
2
Q
Millega toimub malmi tootmiseks rauamaagi taandamine?
A
kivisöekoksi põlemisel tekkivate gaasidega
3
Q
Mida toodetakse kõrgahjudes? (3)
A
- toormalmi
- valumalme
- ferrosulameid
4
Q
Koostise järgi jagunevad malmid…(2)
A
- legeerimata malmid, mis on põhiliselt raudsüsiniksulamid
- eriomadustega legeermalmid, mille koostisesse on lisatud täiendavalt teisi elemente
5
Q
Süsiniku oleku järgi jagunevad malmid…(2)
A
- valgemalm, kus kogu süsinik on rauaga seotud olekus tsementiidi - Fe3C kujul
- hallid malmid, kus kogu süsinik või enamik sellest on vabas olekus grafiidina
6
Q
malmi üldtähis eurostandardite järgi (EN)
A
GJ
7
Q
Saksa standardi (DIN) järgi malmide ja kõigi valatud metalsete materjalide üldtähis
A
G
8
Q
Soome (SFS) malmide üldtähis
A
GR
9
Q
Liblegrafiitmalmi (hallmalmi) ehitus
A
libleja kujuga grafiidiosakesed
10
Q
Eurostandardi järgi liblegrafiitmalmi tähis
A
GJL
11
Q
EN-GJL-150
A
Eurostandard, liblegrafiitmalm, minimaalne tõmbetugevus on 150 N/mm2
12
Q
GJL-HB 195
A
liblegrafiitmalm, Brinelli kõvadusega 195
13
Q
Keragrafiitmalmi ehitus ja saamine
A
kerajad grafiidiosakesed, peab modifitseerima tavaliselt magneesiumi lisamisega
14
Q
Eurostandardi järgi keragrafiitmalmi tähis
A
GJS (S nagu sfäär)
15
Q
EN-GJS-400-18
A
Eurostandardi järgi keragrafiitmalm, minimaalne tõmbetugevus 400 N/mm2, katkevenivus 18%
16
Q
EN-GJS-HB230
A
Eurostandardi järgi keragrafiitmalm, Brinelli kõvadus 230
17
Q
Tempermalmi ehitus ja saamine
A
helbekujulised grafiidiosakesed, toodetakse valgemalmist valandite lõõmutamise toel
18
Q
Tempermalmi tüübid vastavalt lõõmutuskekkonnale
A
- must tempermalm, mis on põhiliselt ferriitstruktuuriga ja saadakse naturaalses keskkonnas lõõmutamisel (mittesüsinikärastuslõõmutatud tempermalm)
- valge tempermalm, mis on põhiliselt perliitstruktuuriga ja saadakse osüdeeruvas keskkonnas lõõmutamisel (süsinikärastuslõõmutatud tempermalm)
19
Q
EN standardi järgi musta tempermalmi tähis
A
GJMB (B - black)
20
Q
EN standardi järgi valge tempermalmi tähis
A
GJMW (W - white)
21
Q
EN-GJMB-700-2
A
eurostandard, must tempermalm, tõmbetugevus 700 N/mm2, katkevenivus 2%
22
Q
EN-GJMW-360-12
A
eurostandard, valge tempermalm, tõmbetugevus 360 N/mm2, katkevenivus 12%
23
Q
Eriomadustega legeermalmide markeerimise põhimõte
A
Markeeritakse elementide sisaldust ja protsenti
24
Q
Rahvusvahelise (ISO) standardi järgi libleja grafiidiga malmi tähis
A
L
25
Rahvusvahelise (ISO) standardi järgi keraja grafiidiga malmi tähis
S
26
L-NiCuCr 15 6 3
libleja grafiidiga malm Ni sisaldus 15%, Cu - 6%, Cr - 3%
27
S-NiSiCr 20 5 2
keraja grafiidiga malm, Ni - 20%, Si - 5%, Cr - 2%
28
Rahvusvahelise (ISO) standardi järgi kompaktgrafiidiga malmi tähis
GJV
29
EN-GJLA-XNiCuCr 15-6-2
eurostandard, liblegrafiidiga (L) austeniitstruktuuriga (A) kõrglegeeritud (X) malm, mis sisaldab 15% Ni, 6% Cu ja 2% Cr
30
Austeniitstruktuuriga malmi tähis
A
31
kõrglegeeritud malmi tähis
X
32
EN järgi abrasiivkulumiskindlate malmide tähis
GJN
33
EN GJN-HV600
eurostandard, malm milles puudub grafiit (N) ja Vickersi kõvadus on 600
34
Terase mõiste
Rauasulam, mille C sisaldus on 0,05 - 2,14%
35
Süsiniku % suurendamise mõju terase omadustele
1. Tugevuse ja kõvaduse kasv
2. Plastilisuse kahanemine
3. Kulumiskindluse suurenemine
4. Karastatavuse kasv
36
Terasesulatuse põhimeetodid (3)
- konvertermeetod, kus sulatus toimub teraskesta ja tulekindlast materjalist voodriga lahtises ahjus - konverteris vedelast toormalmist hapniku läbipuhumisega
- martäänmeetod, kus sulatus toimub ettekuumutatud gaasi ja õhuga köetavas leekahjus kas malmist või terasmurrust (vanaraud) rauamaagi lisamisega
- elektrometallurgia, kus teras sulatatakse elektriahjudes, kaarahjudes või induktsioonahjudes. Saadakse kõrgkvaliteetsed süsinik- ja legeerterased
37
Terase valmistamise etapid (3)
1. Sulatusahjudes saadakse malmist esmalt toorteras, mis sisaldab tuntaval määral rauahapendit FeO, mis muudaks sissejätmisel terase rabedaks
2. Sulatusele järgneb terase taandamine - sulaterases lahustatud FeO taandamine Mn ja Si lisamisega
3. Taandamise tulemusena jääb kõikidesse terastesse Si kuni 0,4% ja Mn kuni 0,8%
38
Terasest valtsmetalli (enamus kogu toodetavast terasest) sortiment (5)
1. toorikud
2. sordimetall - lattmaterjal
3. lehtmetall
4. torud
5. erivaltstooted
39
Terasest sordimetalli (lattmaterjali) liigitus ristlõike kuju järgi (2)
1. lihtprofiilid: ümar-, nelinurk-, kuuskant-, ribavaltsmetall
2. kujuprofiilid: nurkmetall, talad (T, I, U jt.), rööpad, eriprofiilid
40
Terasest sordimetalli (lattmaterjali) liigitus mõõtmete järgi (4)
1. jämesordimetall - 80-200mm
2. kesksordimetall - 30-80mm
3. peensordimetall - 20-30mm
4. Valtstraat - 5-9mm
41
Terasest valtsmetalli toorikute liigitus (2)
1. Neljakandilise ristlõikega bluumid
2. plaadikujulised slääbid
42
Terasest lehtmetalli liigitus paksuse järgi (3)
1. paks leht: 4 - 160 mm
2. õhuke leht (plekk): 0,2 - 3,9 mm
3. foolium - alla 0,2 mm
43
Terastorude liigitus (2)
1. õmbluseta torud
2. keevistorud
44
Terase liigitus keemilise koostise järgi (3)
1. mittelegeerterased e. süsinikterased (ei sisalda legeerivaid elemente v.a. tootmisest tingituna või juhuslikult)
2. legeerterased (ei kuulu roostevabade teraste alla ja vähemalt üks legeeriv elemente üle piirnormi)
3. roostevabad terased (Cr sisaldus vähemalt 10,5% ja C alla 1,2%)
45
Mittelegeerteraste liigitus otstarbe järgi (2)
1. konstruktsiooniterased
2. tööriistaterased
46
Mittelegeerteraste liigitus süsinikusisalduse järgi (3)
1. madalsüsinikterased
2. kesksüsinikterased
3. kõrgsüsinikterased
47
Mittelegeerteraste liigitus kvaliteedi järgi lähtudes väävli ja fosforisisaldusest(4)
1. tavakvaliteetterased e. tavaterased
2. kvaliteetterased
3. kõrgkvaliteetterased e. vääristerased
4. eriti kõrge kvaliteediga terased e. erivääristerased
48
Mittelegeerteraste liigitus taandamisastme järgi, millest oleneb põhiliselt ränisisaldus (3)
1. Rahulikud e. täielikult taandatud terased
2. keevterased e. mittetäielikult taandatud terased
3. poolrahulikud terased (1. ja 2. vahepealne)
49
Mittelegeerteraste liigitus termotöötlemise järgi (2)
1. tsementiiditavad terased
2. parendatavad terased
50
Mittelegeerkonstruktsiooniteraste tähis
S
51
Mittelegeermasinakonstruktsiooniteraste tähis
E
52
Mittelegeersurvemahutite teraste tähis
P
53
Mittelegeertoruteraste tähis
L
54
Mittelegeerrelsiteraste tähis
R
55
Purustustöö 27J tähis (löögisitkus)
J
56
Ruumitemperatuuri (20 kraadi) tähis
R
57
S235JR
mittelegeerkonstruktsiooniteras (S), voolepiir 235 N/mm2, löögisitkus (J - 27J) määratud temperatuuril 20 kraadi
58
S355K2
mittelegeerkonstruktsiooniteras (S), voolepiir 355 N/mm2, purustustöö 40J (K) temperatuuril -20 kraadi (2*-10 kraadi C)
59
Purustustöö 40J tähis (löögisitkus)
K
60
E360
Mittelegeermasinakonstruktsiooniteras voolepiiriga 360 N/mm2
61
Valuterase tähis
G
62
GS200
mittelegeerkonstruktsiooniterasest(S) valand(G) voolepiiriga 200 N/mm2
63
GE300
mittelegeermasinakonstruktsiooniterasest (E) valand (G) voolepiiriga 300 N/mm2
64
Süsiniksisalduse tähis mittelegeerterastes
C
65
Mittelegeerparendatavate teraste liigitus termotöötluse viisi järgi (2)
1. kohe karastatavad (C sisaldus üle 0,25%)
2. tsementiiditavad terased, mis ei karastu (C sisaldus alla 0,25%)
66
67
C35
Kohe karastamisega parendatav mittelegeerteras C sisaldusega 0,35%
68
C16
Enne karastust tsementiitimist vajav mittelegeerteras, mille C sisaldus on 0,16%
69
Mittelegeertööriistaterase tähis
U
70
C45U
mittelegeertööriistateras, mille C sisaldus on 0,45%
71
C120U
mittelegeertööriistateras, mille C sisaldus on 1,2%
72
Muutused terases legeerelementide protsendi kasvades (3)
1. kõvaduse kasv
2. tugevuse kasv
3. sitkuse vähenemine (teatud sisaldusest alates)
73
Ferriidis lahustuvad legeerelemendid
Si, Cr, Mo, V, W jt.
74
Austeniidis lahustuvad legeerelemendid
Mn, Ni, Cu, Co jt.
75
Karbiidid
Terases oleva süsiniku ja legeerelementide vahel moodustunud keemilised ühendid
76
Metalli karbiidid, mis suurendavad kuumakindlust (3)
W, Mo, V
77
Karbiide moodustavad legeerelemendid terases
Mn, Cr, W, Mo, V
78
Mõju terase omadustele - Mn (mangaan)
+ kõvadus, tugevus, kulumiskindlus, kuumtöödeldavust
- sitkus
79
Mõju terase omadustele - Si (räni)
+ kõvadus, tugevus, kuumuskindlus
- sitkus
80
Mõju terase omadustele - Cr (kroom)
+ kõvadus, tugevus, korrosioonikindlus, kuumuskindlus, karastuvus
- sitkus
81
Mõju terase omadustele - Ni (nikkel)
+ tugevus, sitkus, väsimustugevus, korrosioonikindlus, kuumtöödeldavus, kuumakindlus, karastuvus
82
Mõju terase omadustele - W (volfram)
+ kõvadus, tugevus, kuumakindlus
83
Mõju terase omadustele - Mo (molübdeen)
+ sitkus, kuumuskindlus
84
Mõju terase omadustele - V (vanaadium)
+ sitkus, kuumuskindlus
85
Mõju terase omadustele - Al (alumiinium)
+ kõvadus
86
Mõju terase omadustele - S (väävel)
+ lõiketöödeldavus
- sitkus
87
Mõju terase omadustele - Pb (plii)
+ lõiketöödeldavus
- sitkus
88
Legeerteraste liigitus legeerimisastme järgi (4)
1. legeerterased (vähemalt ühe legeeriva elemendi sisaldus ületab tabeli väärtust)
2. kõrglegeerterased (vähemalt üks legeerelement rohkem kui 5%)
3. roostevabad terased (kroomi sisaldus vähemalt 10,5%)
4. kiirlõiketerased (püsivad kõvu karbiide moodustavaid legeerivaid elemente üle 5%)
89
Legeerteraste liigitus struktuuri järgi normaliseeritud olekus (4)
1. perliitterased
2. martensiitterased
3. austeniitterased
4. ferriitterased
90
Legeerelemendid kordaga 4 (6)
Cr, Co, Mn, Ni, Si, W
91
Legeerelemendid kordajaga 10 (6)
Al, Cu, Mo, Ti, V, Nb
92
Legeerelemendid kordajaga 100 (3)
S, P, N
93
Legeerelemendid kordajaga 1000 (1)
B
94
Legeerteraste kolm tähistusgruppi
1. legeerterased
2. kõrglegeerterased
3. kiirlõiketerased
95
Kõrglegeeritud terase tähis
X
96
Kiirlõiketerase tähis
HS
97
18 Ni Cr 5-4
Legeerteras, mille C sisaldus on 0,18%, Ni - 1,25%, Cr - 1%
98
56 Si Cr 7
Legeerteras, C - 0,56%, Si - 1,75%, Cr sisaldus ei ole kordajaga näidatav
99
14 Ni Cr Mo 13-4
Legeerteras, C - 0,14%, Ni - 3,25%, Cr - 1%, Mo sisaldus ei ole tähistatud
100
33 Cr Mo V 12-9
Legeerteras, C - 0,33%, Cr - 3%, Mo - 0,9%, V sisaldus ei ole tähistatud
101
35 S 20
Legeerteras, C - 0,35%, S - 0,2%
102
X 2 Cr Ni Mo 17-13-5
Kõrglegeerteras, C - 0,02%, Cr - 17%, Ni, 13%, Mo - 5%
103
X 6 Cr Mo 17-1
Kõrglegeerteras, C - 0,06%, Cr 17%, Mo - 1%
104
X 50 Cr Mo V 15
Kõrglegeerteras, C - 0,5%, Cr - 15%, Mo ja V sisaldust näitab vaid tähis, numbritega pole näidatud
105
Valuterase margitähis
G
106
G 18 Mo 5
Legeeritud valuteras, C - 0,18%, Mo - 0,5%
107
G X 4 Cr Ni 13-4
Kõrglegeeritud valuteras, C - 0,04%, Cr - 13%, Ni - 4%
108
Legeerkonstruktsiooniteraste liigitus kasutustarbe ja detailide termotöötluse järgi (7)
1. Tsementiiditavad legeerkonstrukstiooniterased
2. Parendatavad legeerkonstrukstiooniterased
3. Nitriiditavad legeerkonstruktsiooniterased
4. Hea lõiketöödeldavusega terased
5. Vedruterased
6. Kuullaagriterased
7. Roostevabad terased
109
11 S Mn Pb 37
Legeerteras, C - 0,11%, S - 0,37%, Mn ja Pb sisaldus on tähistatud sümboliga
110
X 30 Cr 13
Kõrglegeerteras, C - 0,3%, Cr 13%
111
X 6 Cr Ni Mo Ti 17-12-2
Kõrglegeerteras, C - 0,06%, Cr - 17%, Ni - 12%, Mo - 2%, Ti sisaldus tähistatud ainult sümboliga
112
G X 110 Mn 13
Kõrglegeeritud valuteras, C - 1,1%, Mn - 13%
113
Legeertööriistaterase jaotus otstarbe ja keemilise koostise järgi (2)
1. Legeertööriistaterased
2. Kiirlõiketerased kui kõrglegeeritud eriterased
114
Legeertööriistateraste liigitus kasutusvaldkonna järgi
1. Külmtööriistaterased
2. Kuumtööriistaterased
115
95 Mn W Cr 5
Legeerteras, C - 0,95%, Mn - 1,25%, W ja Cr sisaldus tähistatud sümboliga
116
Mis tagab kiirlõiketeraste omadused?
Kõvade ja kuumakindlate karbiidide olemasolu (W, V, Mo)
117
Kiirlõiketeraste numbrite tähenduste järjestus
1. W (volfram)
2. Mo (molübdeen)
3. V (vanaadium)
4. Co (koobalt)
118
HS 6-5-2-5
Kiirlõiketeras, W - 6%, Mo - 5%, V - 2%, Co - 5%. Ei ole näidatud ~1% C ja ~4% Cr
119
HS 2-9-2
Kiirlõiketeras, W - 2%, Mo - 9%, V - 2%, Co sisaldus puudub. Ei ole näidatud C - 1%, Cr - 4%
120
HS 18-0-1
Kiirlõiketeras, W - 18%, Mo sisaldus puudub, V - 1%, Co sisaldus puudub, ei ole näidatud C 1%, Cr 4%
121
Värvilismetallide liigitus tiheduse järgi (3) ja näited
1. Kergmetallid (kuni 5 Mg/m3) - liitium (Li), magneesium (Mg), alumiinium (Al), titaan (Ti)
2. Keskmetallid (5 - 10 mg/m3) - vanaadium (V), tsink (Zn), kroom (Cr), tina (Sn), raud (Fe), vask (Cu), nikkel (Ni)
3. Raskmetallid (üle 10 Mg/m3) - molübdeen (Mo), hõbe (Ag), plii (Pb), volfram (W), kuld (Au), plaatina (Pt), osmium (Os)
122
Värvilismetallide liigitus sulamistemperatuuri järgi (3) ja näited
1. Kergsulavad (kuni 327 C) - plii (Pb), tina (Sn), kaadmium (Cd), vismut (Bi)
2. Kesksulavad (327 - 1539 C) - Alumiinium (Al), magneesium (Mg), vask (Cu), koobalt (Co), nikkel (Ni)
3. Rasksulavad (üle 1539 C) - kroom (Cr), plaatina (Pt), titaan (Ti), volfram (W)
123
Värvilismetallide liigitus keemilise aktiivsuse ja leviku järgi maakoores (3) ja näited
1. Leelismetallid (Li, Na, K)
2. Väärismetallid (Au, Ag, Pt)
3. Haruldased metallid (Li, Be, Ga)
124
1. Alumiiniumi liigitus tiheduse ja sulamistemperatuuri järgi
2. Kristallvõre tüüp
3. Omadused
1. Kesksulav kergmetall
2. Mittepolümorfne K12
3. hea elektri- ja soojusjuhtivus, hea korrosioonikindlus
125
Põhilised legeerelemendid konstruktsioonimaterjaline kasutatavas alumiiniumsulamites (5)
Cu, Mn, Si, Mg, Zn
126
Alumiiniumsulamite liigitus toodete valmistamise mooduse järgi (2)
1. Deformeeritavad e. survetöödeldavad sulamid, mis kasutatakse valtsmetalli kujul
2. Valusulamid, mida kasutatakse valandina
127
Alumiiniumsulamite liigitus termotöödeldavuse põhjal (2)
1. Termotöödeldavad sulamid - hulka kuulub enamik deformeeritavaid Al sulameid, mis võimaldab suurendada nende tugevus karastamisega
2. Mittetermotöödeldavad sulamid - kõvadust ja tugevust saab suurendada üksnes kalestamisega
128
Alumiiniumsulamite tugevdava termotöötluse etapid (3)
1. Karastamine
2. Vanandamine
3. Lõõmutamine
129
Karastamise mõiste ja efekt
Kuumutamine temperatuurideni, mil lisandid lahustuvad kas täielikult või osaliselt. Sellele järgneb sukledamine vette. Tulemuseks madal tugevus, kuid suur plastsus
130
Vanandamise mõiste ja efekt
Karastamisele järgnev seisutamine kas loomulikult toatemperatuuril mõned ööpäevad või kõrgendatud temperatuuril 1 ööpäev. Suurendab kõvadust, tõmbetugevust ja voolepiiri, kuid väheneb plastsus ja sitkus
131
Deformeeritavate alumiiniumsulamite liigitus termotöödeldavuse järgi (2)
1. Mittetermotöödeldavad sulamid
2. Termotöötlusega (vanandamisega) tugevdatud sulamid
132
Peamised alumiiniumi valusulamid (3)
1. Silumiinid - põhiline legeerelement on räni
2. Duralumiiniumid - põhiline legeerelement on vask
3. Magnaaliumiud - põhiline legeerelement on magneesium
133
Deformeeritava sulami tähis
W(rought)
134
EN AW-Al 99,7
eurostandard, 99,7% puhtusega deformeeritav (AW) alumiinium
135
Valusulami tähis
C(ast)
136
Alumiiniumi üldtähis EN järgi
A
137
EN AW-Al Zn6 Mg2 Cu
eurostandard, deformeeritava alumiiniumi sulam, milles Zn 6%, Mg 2% ha Cu alla 1%, 91% (ülejäänud) on Al.
138
AW-Al 99,85 Mg1
deformeeritava alumiiniumi sulam, kus Mg 1% ja 99,85% puhtusega Al 99%
139
AC-Al Mg5
Alumiiniumi valusulam, kus magneesiumi 5% ja Al 95%
140
Valuviis püsivormi tähis
K(okill)
141
Valuviis liivavormi tähis
S(and)
142
AC-Al Mg5K
alumiiniumi valusulam, kus on 5% Mg ja 95% alumiiniumi ning valuviis on püsivormi (K)
143
AC-Al Si8 Cu2 S
alumiiniumi valusulam, kus Si 8%, Cu 2% ja valuviis on liivavormi
144
1. Vase liigitus tiheduse ja sulamistemperatuuri järgi
2. Kristallvõre tüüp
3. Omadused
1. Kesksulav raskemetall
2. Mittepolümorfne K12
3. Hea elektri- ja soojusjuht. Hea korrosioonikindlus
145
Vasesulamite liigitus keemilise koostise järgi (3)
1. Messingid e. valgevased. Põhikomponentideks on vask ja tsink
2. Pronksid. Põhikomponentideks ei ole tsink või nikkel
3. Vasesulamid. Põhilisandiks on nikkel.
146
Messingite liigitus tskingisisalduse järgi (2)
1. Tombakud e. punane messing
2. Pooltombakud
147
Messingute liigitus üldkoostise järgi (2)
1. Lihtmessingid - vase sulam ainult tsingiga
2. Legeer- ehk erimessingid - legeerelementidega parendadakse mitmeid messingi omadusi
148
Hapnikuvaba oksüdeerumata vase tähis
Cu-OF
149
Kõrgjuhtiva fosforit sisaldava vase tähis
Cu-HCP
150
CuZn38Pb2
vasesulam, kus on keskmiselt Zn 38%, Pb 2%
151
CuNi30Fe2Mn2
vasesulam, kus on Ni 30%, Fe 2%, Mn 2%
152
CuSn10Pb10-C
vasevalusulam, mis sisaldab keskmisel Sn 10%, Pb 10%
153
survevalu tähis
C-GP
154
kokillvalu tähis
C-GM
155
1. Titaani liigitus tiheduse ja sulamistemperatuuri järgi
2. Kristallvõre tüüp
3. Omadused
1. Rasksulav kergmetall
2. Polümorfne - kuni 882 C H12, edasi K8
3. Hea külmakindus, suurepärane korrosioonikindlus, madal soojusjuhtivus
156
Titaanisulamite liigitus struktuuri (faaside järgi) (3)
1. Ühefaasiline a (alfa)-struktuur
2. Kahefaasiline a+b (alfa+beeta) struktuur
3. Ühefaasiline b (beeta) struktuur
157
Titaanisulamite kasutuse näited (3)
1. Lennuki ja laevatööstus
2. Toiduaine- ja keemiatööstuse seadmetes
3. Meditsiin
158
TiAl6Sn2,5
Titaanisulam, kus Al 6%, Sn 2,5%
159
1. Titaani liigitus tiheduse ja sulamistemperatuuri järgi
2. Kristallvõre tüüp
3. Omadused
1. Kesksulav kergmetall
2. Isomorfne H12
3. Hea soojus- ja elektrijuht, väga hea korrosioonikindlus
160
Magneesiumisulamite üldine margitähis
M
161
EN-MC Mg Al8 Zn1
eurostandard, magneesiumi valusulam, kus Al8% ja Zn 1%
162
MWMgMn2
deformeeritava magneesiumi sulam, kus Mn 2%
163
Nõuded laagrisulamitele (5)
1. Väike hõõrdetegur
2. Hästi määritavad
3. Kulumiskindus
4. Suur tugevus
5. Suur soojuskindlus
164
Laagersulamiteks kasutatavad sulamid (3)
1. Pehmete kergsulavate metallide sulamid - Sn, Pb, Zn, Al
2. Laagripronkse - tinapronksid, pliipronksid, tina-pliipronksid
3. Laagrimalmid - suurema grafiidisisaldusega malmid.
165
Joodiste jaotus sulamistemperatuuri järgi (5)
1. Ülikergsulavad joodised - alla 145 C
2. Kergsulavad joodised - 145-450 C (pehmejoodised)
3. Kesksulavad joodised - 450-1100 C (kõvajoodised)
4. Kõrgsulavad joodised - 1100-1850 C
5. Rasksulavad joodised - üle 1850 C
166
Joodiste üldtähis
B
167
BAg72Cu780
Joodis, mis sisaldab Ag 72%, ülejäänu vask, sulab täielikult temp. 780 C
168
BSn25PbSb185-260
Joodis, mis sisaldab 25% Sn, ülejäänud on Pb ja Sb, sulamine algab temp. 185C ja täielikult sulanud 260C
169
BNi63WCrFeSiB970-1105
Joodis, milles Ni 63%, ülejäänud W, Cr, Fe, Si ja B. Sulamine algab 970C ja täielikult sulanud 1105C
170
Tootevalmistamise etapid (6)
1. Tootearendus (konstrueerimine)
2. Materjali valik
3. Töötlemistehnoloogia valik
4. Valmistamine
5. Hindamine
6. Tagasiside
171
Millest lähtuda, kui defineerida nõudeid detailile (tootele)? (2)
1. Detaili (toote) kuju või geomeetriaga seotud andmetest
2. Mehaaniliste omadustest ja kättesaadavusest
172
Detaili (toote) kuju või geomeetriaga seotud andmed (5)
1. detaili suhteline suurus
2. detaili kuju keerukus
3. pinnatöötluse nõuded
4. detaili mõõtmete muutus kulmise, korrosiooni jm kasutamise seoses olevate tegurite mõjul
5. kuidas mõjutab detaili kuju mitteoluline muutus detaili töökindlust või tööiga
173
Mehaaniliste omaduste ja kättesaadavusega seotud andmed (7)
1. koormuse iseloom
2. lubatud käitumine ülekoormuse korral - kiire habras purunemine või plastne deformatsioon enne purunemist
3. materjali lubatud deformatsioon ilma talitusomadusi kaotamata
4. vibratsiooni olemasolu
5. kulumiskindluse vajalikkus
6. toote tööiga
7. materjali hind ja kättesaadavus (impordi vajalikkus)
174
Metallide ja metallisulamite tugevusastmed lähtudes voolepiiri absoluutväärtusest (4)
1. Madaltugevus - kuni 250 N/mm2
2. Kesktugevus - 250-750 N/mm2
3. Kõrgtugevus - 750-1500 N/mm2
4. Ülitugevus - üle 1500 N/mm2
175
Materjali valiku puhul materjali sitkuse mõjurid (2)
1. Temperatuur
2. deformatsiooni aste ja pingete intensiivsus
176
Näitajad, mis hindavad materjali vastupanu purunemisele (2)
1. Haprumise temperatuur
2. Purunemismehhanism
177
Materjali valiku kriteeriumid (3)
1. Konstruktsioonitugevus
2. Jäikus
3. Kestvusomadused
178
Materjali kestvusomadused (4)
1. Väsimustugevus
2. Roometugevus
3. Korrosioonikindlus
4. Kulumiskindlus
179
Materjali väsimuse liigid ja näited (2)
1. Paljutsükliline väsimus - pöörlevad ja vibreerivad süsteemid (rattad, võllid)
2. vähetsükliline väsimus - karkasskonstruktsioonid ja neis olevad liited (needid, poldid), turbiini labad
180
Metalsete materjalide väsimuse mõjurid (4)
1. Pinge
2. Temperatuur
3. Mikrostruktuurkonsturktsioon
4. Pinnasiledus
181
Kuidas saavutatakse kulumiskindus? (3)
1. Metalse materjali termo- või termokeemilise töötlemisega
2. Kulumiskindlate pinnete kasutamisega
3. Hõõrdeteguri vähendamine määrdeainetega
182
EVS EN 1562 GJL-150
Eesti standard üle võetud eurostandardist, liblegrafiitmalm, tõmbetugevus 150 N/mm2
183
DIN EN 1563 GJS-HB-230
Saksa standard üle võetud eurostandardist, keragrafiitmalm, Brinelli kõvadus 230
184
SFS EN 1562 GJMW-360-12
Soome standard üle võetud eurostandardist, valgetempermalm, tõmbetugevus 260 N/mm2 ja katkevenivus 12%
185
DIN EN 10025-2 S350K2
Saksa standard üle võetud eurostandardist, mittelegeerkonstruktsiooniteras, voolepiir 350 N/mm2, purustustöö 40J -20C juures
186
DIN EN 10084 C15
Saksa standard üle võetud eurostandardist, enne karastust tsementiitimist vajav mittelegeerteras süsinikusisaldusega 0,15%
187
SFS EN 10083.2 32CrAlMo 7-10
Soome standard üle võetud eurostandardist 0,32% süsinikusisaldusega legeerteras, milles Cr 1,75%, Al 1%, Mo sisaldust näitab vaid tähis
188
SFS EN 10088 X50CrMoV15
Soome standard üle võetud eurostandardist, kõrglegeerteras, 0,5% süsinikusisaldus, milles Cr 15%, Mo ja V sisaldust näitab vaid tähis.
189
BSI EN ISO 4957 HS 6-5-3
Briti standard üle võetud eurostandardist, mis omakorda üle võetud rahvusvahelisest standardist, kiirlõiketeras, milles W 6%, Mo 5%, V 3%, Co sisaldus puudub
190
SFS EN 573 AW-AlZn6Mg2Cu
Soome standard üle võetud eurostandardist, deformeeritav alumiiniumisulam, milles Zn 6%, Mg 2% ja Cu sisaldust näitab vaid tähis.
191
DIN EN 1982 CuNi30Cr2FeMnSi-C
Saksa standard üle võetud eurostandardist valatud vasesulam, milles Ni 30%, Cr 2% ning Fe, Mn, Si sisaldust näitab vaid tähis
192
Hallide malmide liigitus (3)
1. Liblegrafiitmalm
2. Keragrafiitmalm
3. Tempermalm
193
Mittelegeerteraste liigitus (5)
1. Otstarbe järgi
2. Süsinikusisalduse järgi
3. Kvaliteedi järgi
4. Taandamisastme järgi
5. Termotöötlemise järgi
194
Legeerteraste liigitus
1. Legeerimisastme järgi
2. Struktuuri järgi
3. Üldotstarbe järgi
