mõisted Flashcards
(132 cards)
1
Q
elundkond
A
ühiseid ülesandeid täitvate elundite süsteem
2
Q
elund e organ
A
mitmest koest koosnev organismi osa, millel on kindel asend, ehitus ja ülesanne
3
Q
kude
A
ühetaolise ehituse, talitluse ja päritoluga rakkude rühm
4
Q
rakk
A
organismi väikseim ehitusosa, millel on kõik elu tunnused
5
Q
marrasnahk
A
naha pealmine osa
6
Q
pärisnahk
A
naha alumine osa
7
Q
nahaluskude
A
rasvkoe kiht pärisnaha all
8
Q
melaniin
A
nahas toodetav pigment, mis kaitseb organismi liigse ultraviolettkiirguse eest
9
Q
luustik e skelett
A
omavahel seondunud luudest sisetoes kõigil selgroogsetel
10
Q
luuümbris
A
luud ümbritsev sidekoeline kate
11
Q
plinkaine
A
tihe tugev välimine luukude luuümbrise all
12
Q
käsnaine
A
hõre luukude plinkainest seespool
13
Q
punane luuüdi
A
luu käsnaines paiknev pehme kude, milles moodustuvad vererakud
14
Q
kollane luuüdi
A
toruluude õõnsuses paiknev pehme kude, mis sisaldab tagavararasvu
15
Q
liiges
A
luude liikuv ühendus
16
Q
selgroo e lülisammas
A
luustiku keskne osa
17
Q
kolju
A
pea toes, mis koosneb paljudest omavahel ühendatud luudest
18
Q
lihas
A
lihasrakkudest elund, mis kokku tõmbudes põhjustab kehaosade liigutusi
19
Q
kõõlus
A
sidekoeline väät, millega lihas kinnitub luule
20
Q
koda
A
südame osa, millesse koguneb südamesse voolav veri
21
Q
vatsake
A
südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu
22
Q
südameklapid
A
sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas
23
Q
vereringeelundkond
A
elundkond, mis varustab kõiki kehaosi elutegevuseks vajalike ainetega ning kannab jääkained erituselunditesse
24
Q
suur vereringe
A
vere liikumistee südamest kehasse ja sealt tagasi südamesse
25
väike vereringe
vere liikumistee südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse
26
arteriaalne veri
hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites
27
venoosne veri
hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides
28
arterid
veresooned, mis viivad verd südamest organitesse
29
veenid
veresooned, mis juhivad verd organitest südamesse
30
kapillaarid
kõige peenemad veresooned, mis ühendavad artereid veenidega
31
vererõhk
rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele
32
veri
vedel sidekude, mis ringleb veresoontes
33
erütrotsüüt
vererakk, mis transpordib hapnikku
34
leukotsüüt
vererakk, mille põhiülesanne on võidelda organismi sattunud haigustekitajate ja võõrkehadega
35
trombotsüüt
vererakk, mis osaleb vere hüübimisel
36
vereplasma
vere vedel osa, mis kannab organismis laiali lahustunud toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse
37
hemoglobiin
erütrotsüütides sisalduv valk, mis seob ja transpordib hapnikku
38
vere hüübimine
vere muutumine veresoone vigastuskohas tahkeks korgiks, mis suleb haava ja peatab veritsuse
39
lümf
lümfisoontes voolav värvuseta vedelik, mis koguneb rakuvaheruumidest lümfisoontesse
40
immuunsüsteem
kindlatest rakkudest ja elunditest kaitsesüsteem, mis tunneb ära ja teeb kahjutuks haigustekitajad ja kehavõõrad ained
41
immuunsus
organismi võime aktiivselt hävitada haigustekitajaid ja kehavõõraid orgaanilisi aineid
42
lümfisõlmed
lümfisoonte koondumiskohtades paiknevad väiksed elundid, milles hävib osa organismi sattunud mikroobe
43
vaktsineerimine
nõrgestatud või surmatud haigustekitajate või antikehade viimine organismi, et tekitada nende vastu immuunsus
44
antikeha
lümfotsüütide toodetud eriline kaitsevalk organismi sattunud viiruste ja tõvestavate bakterite kahjutuks tegemiseks
45
toitained
toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks, uuendamiseks ja energia saamiseks
46
sülg
süljenäärmete toodetav limane vedelik, mis nõristub suuõõnde ja mis sisaldab ensüümi amülaas
47
vitamiinid
orgaanilised ühendid, mis osalevad ainevahetuses ensüümide koostises
48
ensüümid
eriliste omadustega valgud, mis tagavad keemiliste reaktsioonide toimumise organismis, jäädes ise samal ajal muutumatuks
49
sapp
maksas sünteesitud nõre, mis valmistab ette rasvade seedimist peensooles
50
maks
inimese kõige suurem nääre, mis toodab sappi, talletab või teeb kahjutuks mitmesuguseid aineid, reguleerib vere koostist
51
peensool
soolestiku algusosa, kus toidu seedimine lõpeb ja lõhustumissaadused imenduvad
52
jämesool
soolestiku lõpuosa, kus seedimata jääkidest imendub enamik veest vereringesse
53
eritamine
ainevahetuse käigus tekkinud jääkainete jt mittevajalike ainete eemaldamine organismist
54
neer
erituselund, mis eemaldab verest jääkained ja liigse vee ning kus moodustub uriin
55
uriin
neerudes toodetav vedelik, mis sisaldab vett, kusiainet, mineraalsooli
56
rakuhingamine
rakkudes energia saamine hapniku toimel lihtsaid toitaineid lõhustades
57
hingetoru
torukujuline hingamiselundkonna osa, mis asub kõri ja kopsutorude vahel
58
kopsutoru ehk bronh
torujas hingamiselundkonna osa, mis suubub kopsu
59
kopsusomp ehk alveool
kopsu väikseim ehitusüksus, mille membraani kaudu toimub õhu ja vere vahel gaasivahetus
60
hormoonid
keemilised ained, mis reguleerivad elundite talitlust
61
sisenõrenäärmed
hormoone tootvad juhadeta näärmed
62
seljaaju
selgrookanalis paiknev kesknärvisüsteemi osa, mis vahendab infot peaaju ja keha vahel
62
KNS
pea- ja seljaajust koosnev närvisüsteemi osa, mis juhib ja koordineerib kogu organismi tegevust
63
PNS
närvidest koosnev närvisüsteemi osa, mis vahendab infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel
64
peaaju
koljus paiknev kesknärvisüsteemi osa, mis juhib enamikku organismi talitlusi
64
närvirakk
rakk, mida mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid, s.o närviimpulsid
65
akson
närviraku pikk jätke, mida mööda närviimpulsid närvirakust välja liiguvad
66
dendriidid
närviraku lühikesed jätked, mis võtavad närviimpulsid vastu ja juhivad närviraku kehasse
67
närv
närviimpulsse edasi kandev pikkade närvikiudude kimp koos neid ümbritseva sidekoega
68
refleks
kiire tahtmatult toimuv vastusreaktsioon ärritusele
68
närviimpulss
mööda närvirakku liikuv elektriline signaal
69
refleksikaar
tee närvisüsteemis, mida mööda refleksi korral erutus kulgeb
70
pupill
silma eesosas asuv ava, läbi mille pääseb valgus silma
71
vikerkest
silmaava ümbritsev värviline kest, mille lihased muudavad silmaava suurust
71
silmalääts
silmas paiknev kumer moodustis, mis valguskiiri murdes tekitab kujutise võrkkestal
72
võrkkest
silma tagaosa seestpoolt kattev õhuke kest, milles on valgustundlikud rakud
72
kõrvalest
väliskõrva helilaineid püüdev osa inimesel ja teistel imetajatel
72
kepikesed
valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis eristavad musta valgest
73
kolvikesed
valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis eristavad värvusi
73
kollatähn
koht võrkkestal pupilli vastas, kus asuvad ainult kolvikesed ja kus nägemisteravus on kõige suurem
73
väliskõrv
kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust koosnev kõrva osa, mille ülesanne on helilaineid kinni püüda ja edasi juhtida
74
pimetähn
valgustundlike rakkudeta koht võrkkestal, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga
74
keskkõrv
kõrva osa, mis koosneb trummiõõnest, kolmest kuulmeluukesest ja kuulmetõrvest
75
sisekõrv
kõrva osa, milles paiknevad helisid vastu võtvad retseptorid ning tasakaaluelund
76
kuulmeluud
kolm omavahel ühendatud väikest luud (vasar, alasi ja jalus) keskkõrvas, mis edastavad trummikile võnkumised võimendatult sisekõrva
77
kuulmetõri
neelu ja keskkõrva ühendav kanal
78
trummikile
kuulmekäigu ja keskkõrva vahel paiknev õhuke pingul kile, mis annab helivõnked edasi keskkõrva kuulmeluukestele
79
tigu
sisekõrva kuulmisega seotud teokujuline osa, milles asuvad tunderakud reageerivad helivõnkumistele ja saadavad ajju närviimpulsse
80
poolringkanalid
tasakaaluelundi osa sisekõrvas
81
tasakaaluelund
sisekõrvas paiknev tasakaalu säilitamise ja ruumis orienteerumise elund
82
haistmine
õhus lenduvate keemiliste ühendite tajumine ja eristamine
83
maitsmine
lahustunud ainete maitsete tajumine maitsmiselundite abil
84
emakas
lihaseline õõnes elund, milles areneb loode
85
munasari
naise sugunääre, mis sisaldab arenevaid munarakke ja kus sünteesitakse naissuguhormoonid
86
munand
mehe sugunääre, milles moodustuvad isassugurakud ehk spermid ja meessuguhormoonid
86
munajuhad
torujad elundid, mille kaudu liiguvad munarakud munasarjast emakasse
87
sperma
meesugunäärmete nõre koos spermidega
88
munarakk e naissugurakk
sugurakk, mis valmib emasorganismis
88
sperm e isassugurakk
sugurakk, mis valmib isasorganismis
89
ovulatsioon
viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast
90
viljastumine
muna- ja seemneraku ühinemine, mille tulemusena hakkab arenema järglane
91
loode
emakas arenev inimorganism (alates kolmandast arengukuust)
92
abort
raseduse iseeneslik katkemine või tahtlik katkestamine
93
kunstlik viljastamine
lastetuse ravi meetod, mille puhul raseduse saavutamiseks kasutatakse kunstlikke võtteid
94
negatiivne tagasiside
organismi vastus kehasisesele kõrvalekaldele hakata taastama algset normaalset olukorda
95
kromosoom
rakus paiknev DNA ja valkude kompleks, päriliku info kandja
96
DNA
rakkudes sisalduv pärilikkusaine, mis säilitab ja edastab pärilikku informatsiooni, kromosoomi koostisosa
97
geen
pärilikkuse algüksus, teatud DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises
98
alleel
geeni esinemisvorm, mida ühel geenil võib olla üks või mitu
99
retsessiivne alleel
geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus avaldub organismil juhul, kui vastav dominantne alleel puudub
100
dominantne alleel
geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus organismil avaldub alati
101
sugukromosoomid
sugu määravad kromosoomid
102
muutlikkus
organismide võime muutuda ja seetõttu üksteisest erineda
103
pärilik muutlikkus
muutlikkus, mis võib kanduda järgmisse põlvkonda
104
mittepärilik muutlikkus
organismi pärilikkusaine ja elukeskkonna poolt määratud muutlikkuse vorm, mis kujuneb organismil eluea vältel, kuid ei pärandu järglastele
105
mutatsioon
geneetilise info pärilik muutus; muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus
106
mutageen
mutatsioone põhjustav füüsiline, keemiline või bioloogiline tegur
107
pärilik haigus
mutatsioonide põhjustatud kaasasündinud haigus
108
päriliku eelsoodumusega haigus
geenide ja keskkonnategurite koostoimest põhjustatud haigus
109
geenitehnoloogia
molekulaargeneetika haru, mis tegeleb organismide pärilikkusaine muutmisega rakenduslikel eesmärkidel, nt põllumajanduses, tööstuses ja meditsiinis
110
GMO
organism, kellesse on viidud teise liigi geene
111
kohastumine
organismi selliste pärilike muutuste tekkimine, mis tagavad paremad võimalused ellujäämiseks ja järglaste saamiseks
111
olelusvõitlus
organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus teistest organismidest ja eluta looduse teguritest
112
bioloogiline evolutsioon
eluslooduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu
112
looduslik valik
protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustes teistest edukamalt toime tulla
113
kohastumus
isendite ellujäämist ja paljunemist soodustav pärilik tunnus, mis tagab liigi säilimise
114
ristumisbarjäär
organismide omadused, mis takistavad nende ristumist teist liiki organismidega
115
fossiil
ammustel aegadel elanud organismi või selle elutegevuse kivistunud jäljend
116
saurus
väljasurnud, enamasti suur sisalikulaadne roomaja
117
osav inimene
nüüdisinimese väljasurnud eellane, kes hakkas valmistama algelisi tööriistu
118
püstine inimene
nüüdisinimese väljasurnud eellane, kes oskas tööriistu valmistada ja tuld teha
119
nüüdisinimene
inimese (Homo) perekonna ainus tänapäevani säilinud liik
