Brainscape's Knowledge GenomeTM


Top Flashcards (Certified)
All Flashcards

9kl bio > vereringeelundkond > Flashcards

vereringeelundkond Flashcards

(84 cards)

Start Studying
1
Q

vereringe elundkonda kuuluvad:

A

veri, veresooned, süda

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
2
Q

kus paikneb süda? mis seda kaitseb?

A

rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel, seda kaitseb rinnakorv

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
3
Q

mis ümbritseb südant?

A

tihedast sidekoest südamepaun

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
4
Q

mis vähendab südame töötamisel hõõrdumist südamepauna ja südant?

A

nende vahele jääv õõs, mis on täidetud vedelikuga

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
5
Q

mis jaotab südame kaheks?

A

vahesein

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
6
Q

kus asetsevad vatsakesed?

A

kodade all

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
7
Q

südame vasakus ja paremas pooles on missugune veri?

A

hapnikurikas, hapnikuvaene

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
8
Q

mida teevad südame arterid?

A

varustavad südame rakke hapniku ja toitainetega

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
9
Q

mis kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja sealt edasi arteritesse?

A

südameklapid

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
10
Q

umbes palju kaalub inimese süda?

A

300g

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
11
Q

südame eri osades on lihaskude eri paksusega, milline on see kodadel?

A

õhem kui vatsakestel

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
12
Q

kõige paksem lihaskude südames asub kus?

A

vasakus vatsakeses

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
13
Q

südame töötsükkel

A
  1. kojad tõmbuvad kokku ja suruvad vere vatsakestesse, vatsakeste ja veresoonte vahelised klapid on sel hetkel suletud
  2. vatsakesed tõmbuvad kokku ja suruvad vere arteritesse. seejuures sulguvad vatsakeste ja kodade vahelised klapid
  3. rahuolekus on nii kodade kui ka vatsakeste lihased lõtvunud ja veri voolab kodadesse. kõik klapid on suletud
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
14
Q

mida nimetatakse südamelöögiks?

A

südamelihaste kokkutõmbumist

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
15
Q

millest sõltub südamelöögi sagedus

A

treenitusest, east, organismi hekteseisundist

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
16
Q

umbes palju verd paiskab vasak vatsake ühe löögiga kehasse? mitu liitrit minutis?

A

70cm3 verd, 5-6l

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
17
Q

millega saab südame talitluslikku seisundit iseloomustada?

A

elektrokardiogrammi e EKG-ga

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
18
Q

EKG

A

südamelihaste kokkutõmmetel moodustuvate elektrivoolude graafiline üleskirjutus, mis võimaldab otsustada, kas südametalitlus on korras või mitte

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
19
Q

mida hinnatakse koormustestiga?

A

südametegevust, südame veresoonte seisundit, koormustaluvust ja vererõhku

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
20
Q

kuidas teha südamemassaaži?

A
  1. pane kannatanu selili kõrvale pinnale
  2. ole põlvili kannatanu kõrval, kummarda tema kohale ja pane käed ta rindkere keskele rinnakule, mitte roietele
  3. vajuta sirgete kätega järsult, et rindkere vajuks umbes 4cm allapoole. teha 2 korda sekundis
  4. kaelal pulsi kontrollimine iga 1-2min tagant
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
21
Q

mis on vereringe?

A

vere liikumistee organismis

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
22
Q

väike vereringe, selle ül

A
  1. vere liikumistee südamest kopsudesse ja sealt tagasi
  2. rikastada kopsudes veri hapnikuga ja vabaneda CO2-st
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
23
Q

suur vereringe, selle ül

A
  1. vere liikumistee südamest kehasse ja tagasi
  2. varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning jääkainete ära viimine
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
24
Q

arteriaalne veri sisaldab mida?

A

palju hapnikku, vähe CO2-e

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
25
vensoonse veri sisaldab mida?
palju CO2-e, vähe hapnikku
26
kus muutub vensoone veri arteriaalseks?
kopsudes
27
suurim arter
aort
28
kus muutub arteriaalne veri vensoonseks?
kapillaarides
29
missugune vereringe on inimesel?
suletud
30
mis on veresooned?
torujad elundid, mida mööda veri ringleb
31
veresoone põhitüübid
arterid, veenid, kapillaarid
32
mis toimub kapillaarides?
ainevahetus keharakkude ja vere vahel
33
arterid
1. viivad verd südamest organitesse 2. voolab arteriaalne veri (v.ä kopsuarter) 3. paksud, tugevad ja elastsed seinad, võimaldab arteritel vere suurt survet taluda
34
kapillaarid
1. kõige peenemad veresooned, ühendavad arterid veenidega 2. juhivad verd organitest rakkudeni 3. läbi seinte toimub keharakkude ja vere vahel gaasi-, toidu- ja jääkainete vahetus 4. sein koosneb ühest rakukihist, mis hõlbustab ainete vahetust 5. veri voolab väga aeglaselt, soodustab ainete vahetust
35
veenid
1. juhivad verd organitest südamesse 2.voolab veensoone veri, v.ä kopsuveenides 3. seinad on pehmed ja õhukesed 4. klapid takistavad tagasivoolu
36
mis on pulss?
arterite lõtvumine ja kokkutõmbumine
37
kus on pulssi tunda?
seal, kus arterid on kehapinna lähedal
38
mis on vererõhk?
rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele
39
veresoonkonna eri osades on vererõhk sama või erinev?
erinev
40
kus on vererõhk kõige suurem ja kõige madalamal?
südame lähedal, mida kaugemal seda madalamal
41
vererõhu sõltuvuse tegurid
veresoonte läbimõõt, elastsus, südamest paistatava vere hulk
42
vastavalt millele, muutub arterites vererõhk?
südame töö rütmile
43
mis põhjustavad kõrget vererõhku?
muutused veresoontes, eeskätt arterites
44
muutusi veresoontes tekitavad:
1. ülekaal 2. vaimne pinge 3. väärtoitumine 4. liigne soola tarbimine 5. vähene liikumine 6. suitsetamine, alko tarbimine 7. genneetiline
45
üks peamisi südamehaiguse tekitajad:
kõrge vererõhk
46
aterosskleroos
veresoonte lubjastumine
47
südamelihase infarkt
südame ühe veresoone sulgemine trombi poolt, see südameosa mis verd ei saa sureb
48
ateroskleroosi teket soodutstavad
1. liiga rasvane toit 2. ülekaalulisus 3. vähene kehaline aktiivsus 4. suitsetamine 5. kõrge vererõhk
49
mis on veri?
vedel sidekude, mis ringleb veresoontes
50
millest koosneb veri?
vereplasmast ja vererakkudest
51
mitu l verd on t.k inimese kehas?
5-6l, 6-8% kehamassist
52
kus tekib valgeid vererakke?
nt harknäärmes, punases luuüdis
53
veres on mitu % vereplasmat ja vererakke?
55%, 45%
54
vererakkude tüübid (e3)
1. punased v.rakud (erütrosüüdid) 2. valged v.rakud (leukotsüüdid) 3. vereliistakud (trombotsüüdid)
55
aneemia
kehvverelisus
56
mis tüüpi vererakke on veres kõige rohkem?
erütrotsüüte
57
erütrotsüütide põhiülesanne:
hapniku toimetamine kopsudest kudedesse
58
kirjelda punaseid vererakke (5)
elastsed (liiguvad ka kõige peenemates veresoontes), puudub rakutuum, punased, kettakujulised, ise ei liigu
59
miks puudub erütrotsüütidel rakutuum?
tuumata rakku mahub rohkem hemoglobiini
60
hemoglobiin
valk, mis seob ja transpordib hapnikku
61
mis annab verele punase värvuse?
hemoglobiinis olev raud
62
punaste, valgete ja vereliistakute arv 1mm3-s veres, umbes
4,5-5mln, 8000, 250 000
63
nt 2 leukotsüüti
lümfotsüüdid, õgirakud
64
lümfotsüütide ül
toodavad tõvestajate hävitamiseks erilisi valke
65
õgirakkude ül
kogunevad haigustekitajate ümber, tehes neid kahjutuks (also läbivad veresoonte seinu)
66
kõige väiksemad vererakud
tromotsüüdid
67
kirjelda valgeid vererakke (4)
värvitu, amööbja kujuga, ül on võidelda võõrkehade- ja kroobidega, liigub nagu amööb
68
kirjelda vereliistakuid (4)
värvitu, kuju on korrapäratu, ül on osaleda vere hüübimisel, ise ei liigu
69
umbes mitu päeva elab 1 erütrotsüüt?
100-120 päeva
70
mis kaitseb organismi verekaotuse eest?
vere hüübumine
71
mis on fibriin
keemiliste reaktsioonide ahela lahustumatu ühend, mis koosneb vereliistakute eraldatud ainetest
72
mille kiud moodustavad haavale tiheda võrgustiku?
fibriini
73
millal tekib tromb?
siis kui seestpoolt vigastatud veresoonele tekib fibriinivõrgustik sulgeb veresoone
74
kuidas sulgeb haav?
rakud takerduvad fibriinivõrgustikku
75
vere ül (4)
1.organismis ainete transportimine 2. aitab organismil temp. ühtlustada 3. organismi kaitsmine nt haigustekitajate eest 4. organismis siduv kude, vere ja verega edasi kanduvate hormoonide mõjutusel talitleb organism kui tervik
76
mida nimetatakse lümfiks?
osa ülearusest vedelikust, mis üle jääb ja imbub lümfisoontesse
77
mida sisaldab lümf?
mitmesuguseid lahustunud aineid, leukotsüüte, surnud rakke ja vahel ka haigustekitajaid
78
mööda mida jõuab lümf lõpuks verre?
lümfisooni
79
2 peamist süsteemi, millega iseloomustatakse inimese verd
AB0-süsteem ja reesusrühmade süsteem
80
millest on tingitud vererühmade erinevus?
erinevatest valkudest punastel vererakkudel
81
mis juhtub vale vere ülekandel?
erütrotsüüdid hakkavad kokku kleepuma
82
kui tihti tohib verd anda doonorina?
3-5 korda aastas iga 2-3 kuu tagant
83
kes saavad doonoriteks hakata
iga terve 18-60a inimene
84
mitu ml verd võetakse doonorilt korraga?
450ml

9kl bio (13 decks)

Brainscape helps you reach your goals faster, through stronger study habits.
© 2025 Bold Learning Solutions. Terms and Conditions