Powerpoints

Question 1

Balti börsid - põhinimi (mis kuuluvad ja mis on tingimused)

Answer 1

Põhinimekiri – siia kuuluvad kõik Tallinna, Riia või Vilniuse börsil kauplevad blue-chip ettevõtted.

Tingimused:

• ettevõte on tegutsenud vähemalt kolm aastat;
• korralik finantsseis;
• turuväärtus minimaalselt 4 mln EUR;
• free float vähemalt 25% aktsiatest või 10 mln EUR.

Question 2

Balti börsid (lisanimekiri)

Answer 2

Lisanimekiri – siia kuuluvad kõik Tallinna, Riia või Vilniuse börsil kauplevad ettevõtted, mis ei vasta põhinimekirja tingimustele, mis on tunduvalt leebemad.

Question 3

Balti börsid - Alternatiivturg First North

Answer 3

Alternatiivturg First North – ei ole EL direktiivide tähenduses reguleeritud turg, vaid mitmepoolne kauplemissüsteem. Igal ettevõtjal nõustaja, kes hindab ettevõtte sobivust turul kauplemiseks ja jälgib, et ettevõtte tegevus oleks kooskõlas First Northi reeglitega ning informeerib reeglite rikkumise korral börsi.Veel madalamad nõuded.

Question 4

Balti börsid (Limiithinnaga orderi kehtivused ; Turuhinnaga order kuidas täidetakse?)

Answer 4

Limiithinnaga order (kehtivus: DAY ja GTC)
Turuhinnaga order- NB! Turuhinnaga orderi puhul täidetakse parima hinnaga osa ja ülejäänud kogus tühistatakse!

Question 5

Balti börsid (Hinnasamm kuidas ümardatakse?)

Answer 5

NB! Ostuorderitel ümardatakse limiit allapoole ja müügiorderitel ülespoole.

Osta 500 TAL1T @ 1,019  1,015
Müü 100 TVEAT @ 10,36  10,4

Question 6

Balti turu eelised/puudused

Answer 6

Eelised:

• tuttavad ettevõtted;
• palju informatsiooni;
• valuutariski puudumine;
• sobiv kauplemisaeg;
• tasud puuduvad.

Puudused:

• madal likviidsus (suuremaid koguseid keeruline kaubelda, suur spread);
• suur emotsionaalsus.

Question 7

Balti võlakirjad (Mis on puhashind?)

Answer 7

Kauplemisel on kasutusel puhashind. Puhashind tähendab seda, et tehingu teostumisel lisatakse sellele veel kogunenud intress. Seega, lõplik turuhind on puhashinna ja kogunenud intressi summa.

Puhashind(clean price)on võlakirja hind, mis ei sisalda kogunenud intressi.

Question 8

Balti võlakirjad (Turuhind)

Answer 8

Turuhind(dirty price)on võlakirja hind, mis sisaldab kogunenud intressi.

Puhashind + kogunenud intress = turuhind

Orderi sisestamisel broneeritakse kontol esialgu puhashind ja teenustasu. Orderi täitmisel sisestatakse orderile turuhind, mis sisaldab kogunenud intresse ja millele lisandub teenustasu.

Question 9

Stopp-order

Answer 9

• Kahjumi piiramine

* Stopp limiit EI OLE „kahepoolne“ order

Question 10

Konto seis

Answer 10

arveldatud tehingud

Question 11

Konto positsioon

Answer 11

konto seis, kui tehingud on arveldatud

Question 12

Asjakohasuse hindamine

Answer 12

Enne investeerimisteenuse

osutamist peab LHV hindama vastava toote asjakohasust kliendile (vastavalt väärtpaberituru seadusele).

Question 13

Asjatundlik klient

Answer 13

Asjatundlik klient on LHV klient, kes
vastab vähemalt kahele alljärgnevale tingimusele:
– Klient on eelneva 12 kuu jooksul teinud väärtpaberiturul
vähemalt 10 olulises mahus (vähemalt 32 000 eurot) tehingut kvartalis.
– Kliendi väärtpaberiportfelli maht ületab 500 000 eurot.
– Klient töötab või on töötanud vähemalt ühe aasta jooksul finantssektori ametikohal, mis nõuab teadmisi väärtpaberitesse investeerimise kohta.

Question 14

USA ETF saavad osta kes?

Answer 14

USA-s registreeritud börsil kaubeldavate fondide ost ja müük on lubatud ainult asjatundlikele klientidele. Ainult lühikese positsiooni täitmine ostuga ja olemasolevate aktsiate müümine on lubatud.

Question 15

Londoni börsi turuhind (kuidas kuvab Londoni börsilehel ja kuidas meie süsteemis?)

Answer 15

Londoni börsilehel näitab hinda pennides, meie süsteemis naeltes (jagatud 100 ga)

Question 16

Kes peab investeerimistulu deklareerima?

Answer 16

Investeerimistulu peavad deklareerima:

• Välismaalt tulu saanud
• Investeerimiskonto kasutaja
• Kasumlik investor (tavasüsteemis)

Question 17

Milleks investeerimiskontot kasutada ei tohi? Millal suletakse investeerimiskonto?

Answer 17

Investeerimiskontol olev raha ei tohi olla muude kohustuste tagatiseks (va finantsvara soetamine)
Residentsuse muutmisel suletakse investeerimiskonto.

Question 18

Mis on finantsvara?

Answer 18

Finantsvara hulka kuuluvad näiteks EEA ja OECD riikide reguleeritud turgudel kaubeldavad väärtpaberid, enamik investeerimisfondide osakuid.
Üldjoontes:
- Kõik LHV panga poolt vahendatavad reguleeritud turgudel kaubeldavad väärtpaberid
- Enamik LHV poolt vahendatavaid fonde
- Kõik LHV panga poolt vahendatavad noteeritud tuletisinstrumendid (või mis ei ole börsil noteeritud, kuid mille alusvara on börsil noteeritud).
- Hoiused
NB! Finantsvara peab vastama tulumaksuseaduses sätestatud nõuetele selle SOETAMISE hetkel. Kui tekib kahtlus finantsvara sobivuse osas, tuleks konsulteerida EMTA-ga.

Question 19

Mis ei ole finantsvara?

Answer 19

Finantsvara ei ole:

• II ja III pensionisamba osakud
• “noteerimata” aktsiad ja võlakirjad
• osaühingu osad jm samaliigilised väärtpaberid
• kinnisvara
• ühisrahastus (laenud, kinnisvara, osalused)
• krüptovarad

Question 20

Mis on sissemakse?

Answer 20

Investeerimiskonto sissemakse on:

• igasugune investeerimiskontole kantud raha.
• Ka investeerimiskontona kasutusele võtmise ajal sellel pangakontol oleva raha jääk on sissemakse.

Finantsvaralt saadud tulu on sissemakse juhul, kui see on tulumaksuga maksustatud (nt võlakirja intress, maksustatud dividend). Maksustamata dividende ja intressimakseid ei saa sissemaksena kajastada.

Investeerimiskontole tekkinud kasumi arvel makstud tehingutasud saab deklareerida sissemaksena

Question 21

Mis ei ole sissemakse?

Answer 21

Sissemakse ei ole:

• finantsvaralt saadud maksustamata tulu (vara müügist laekunud raha, intress jne);
• raha, mis kanti investeerimiskontole isiku teiselt investeerimiskontolt
• Finantsvara müümise tulu

Question 22

Tehingutasud (tulu finantsvaralt - väärtpaberi soetamise ja võõrandamisega soetud tehingutasud) Mis juhul saab tehingutasusid deklareerida sissemaksena? Millal vali ,,arvesta”?

Answer 22

Investeerimiskontole tekkinud kasumi arvel makstud tehingutasud saab deklareerida sissemaksena

„Arvesta“ võid valida juhul, kui oled investeerimiskontolt raha välja kandnud vähemalt sama palju kui sisse maksnud.

EMTA seisukoht:
“Tehingutasu võib sissemaksena deklareerida, kui samal ajal on teie tuludeklaratsiooni tabelis 6.5 II osa lahtris A “Konto sissemaksete jääk enne tehingut” sissemakse jääk null. Sel ajal ei maksta tehingutasu sissemakse arvel.“

Question 23

Mis on väljamakse?

Answer 23

Investeerimiskonto väljamakse on igasugune investeerimiskontolt tehtud rahaline kanne.

Näited:

• Investeerimiskonto väljamakseks on väärtpaberikonto hooldustasu, võimenduslaenu tagasimakse, intressimakse
• Pangakaardiga makstud tehingud, maksed kontolt välja
• Kontojääk investeerimiskonto lõpetamisel

Question 24

Mis ei ole väljamakse?

Answer 24

Väljamakse ei ole:

• investeerimiskontolt makstud raha, millega soetatakse finantsvara;
• raha, mille isik kannab oma teisele investeerimiskontole
• finantsvara soetamise või võõrandamise kulu

Question 25

Kuidas deklareerida kui välismaal on dividendidelt tulumaks kinni peetud?

Answer 25

- Investeerimiskonto aruandes on dividendid kontole sissemaksed ja tulumaks väljamakse. - Tuleb deklareerida ka jaotises 8.8

Question 26

Kuidas deklareerida kui välismaal ei ole dividendidelt tulumaks kinni peetud?

Answer 26

- Investeerimiskonto aruandes dividendid ei kajastu, kuna on kasumi osas ja maksustatakse, kui raha kontolt välja võetakse. - 8.1 jaotisesse ei pea dividende deklareerima

Question 27

Millal peab teavitama LHV-d investeerimiskontost?

Answer 27

LHV-d on vaja investeerimiskontost teavitada juhul kui soovitakse brutosummana kätte saada: - LHV Groupi võlakirjade intress - Hoiuse intress

Question 28

Mida arvestatakse aastatulu hulka?

Answer 28

- Investeerimiskontolt välja võetud ja maksustatav kasum - Dividendid Eestist netosummas - Dividendid välismaalt brutosummas - Intressid võlakirjadelt - Intressid hoiustelt - III samba väljamakse (kui on 20% tulumaksuga maksustatud)

Question 29

Millal on vaja lapse tulusid deklareerida?

Answer 29

Lapse investeerimistulu on vaja deklareerida tuludeklaratsioonis siis, kui - lapse konto on lisatud investeerimiskonto süsteemi; - lapse kontole on laekunud väärtpaberitulu (sh dividende) välismaalt; - lapse kontol on tekkinud maksustatav kasum või kahjum, mille soovid kanda edasi järgmisesse aastasse; - lapse konto maksuvaba tulu (nt Eesti dividendid) ületab 6000 eurot. Seega ei ole tavasüsteemi kasutades vaja deklareerida lapse investeeringuid juhul, kui aasta jooksul müügitehinguid ei tehta, välismaalt laekumisi ei ole ja maksuvaba tulu on alla 6000 euro. Investeerimiskontot kasutades peaks lapse konto deklareerima iga-aastaselt isegi siis kui seal ühtegi makset pole.

Question 30

Millised on majanduse põhireeglid?

Answer 30

Majanduse põhireeglid: 1.) Turu moodustavad nõudlus ja pakkumine 2.) Kõrgem risk = eeldatavalt kõrgem tootlus. (Investeerimine on erinevate projektide võrdlemine, võttes arvesse riski ja eeldatavat tootlikust Kõrgem risk peab saama kompenseeritud kõrgema tootlusega.)

Question 31

Aktsia (Mis on turuväärtus (kuidas arvutada)?)

Answer 31

Ettevõte on jagatud (miljoniteks) väikesteks tükkideks, ehk aktsiateks. Aktsionärina oled ettevõtte omanik, st sinuga jagatakse kasumit (dividende) Saad võtta osa aktsionäride koosolekust, hääletada. Likvideerimisel õigus ettevõtte varale (aga oled järjekorras viimane). 𝑇𝑢𝑟𝑢𝑣ää𝑟𝑡𝑢𝑠=𝑎𝑘𝑡𝑠𝑖𝑎𝑡𝑒 𝑎𝑟𝑣 ∗𝑎𝑘𝑡𝑠𝑖𝑎 ℎ𝑖𝑛𝑑

Question 32

Kasumiaruande analüüs - marginaalid

Answer 32

𝑁𝑒𝑡𝑜𝑚𝑎𝑟𝑔𝑖𝑛𝑎𝑎𝑙=𝑝𝑢ℎ𝑎𝑠𝑘𝑎𝑠𝑢𝑚/𝑚üü𝑔𝑖𝑡𝑢𝑙𝑢 | Tähendus: mitu % igast teenitud eurost jõuab ettevõtte kasumisse (efektiivsus)

Question 33

Hinnastatus – Price to Earnings

Answer 33

𝑃∕𝐸=𝑡𝑢𝑟𝑢𝑣ää𝑟𝑡𝑢𝑠/𝑎𝑎𝑠𝑡𝑎𝑘𝑎𝑠𝑢𝑚 Tõlgendus: mitme aastaga investeering end tagasi teeniks, kui kasum jääks samaks

Question 34

Hinna kujunemine - turusügavus

Answer 34

Nõudlus ja pakkumine – kohtuvad turuosalised, kes on nõus ostma ja müüma. Osapooled jõuavad hinnas kokkuleppele => toimub tehing => tekib TURUHIND

Question 35

Võlakirjad (töö välja 3 olulisemat faktorit ja muud lisatingimused)

Answer 35

Üks võimalus tegemisi finantseerida (sarnane pangalaenule). Emiteerivad riigid, omavalitsused, suuremad ettevõtted Kolm kõige olulisemat faktorit: Nimiväärtus (par value) – laenusumma Kupongimäär (coupon rate) – sarnane intressimäärale Lunastustähtaeg (maturity date) – millal peab laenusumma tagasi maksma ``` Muud lisatingimused: Tagatud või tagamata Senior või allutatud Kovendandid ehk piirangud Intressimäär fixed/float/inflation linked jms ```

Question 36

Võlakirja näide - premium

Answer 36

Nimiväärtus: 1000 EUR Kupong 6% (ehk 60 EUR aastas) Lunastustähtaeg 2026 (5a) Hakkab börsil kauplema – hind võib kõikuda Uus börsihind 1050 EUR Teenid ikka 6% kupongi nimiväärtuselt ehk laenusummalt (!) ehk 60 EUR Tootlus nüüd: 60/1050 = 5,7% (aga oled juba 50 EUR „võitnud“, sest võlakiri läks kallimaks)

Question 37

Võlakirja näide - discount

Answer 37

Nimiväärtus: 1000 EUR Kupong 6% (ehk 60 EUR aastas) Lunastustähtaeg 2026 (5a) Hakkab börsil kauplema – hind võib kõikuda Uus börsihind 950 EUR Teenid ikka 6% kupongi nimiväärtuselt (!) ehk 60 EUR Tootlus nüüd: 60/950 = 6,3% (aga oled 50 EUR varasemalt „kaotanud“, sest võlakiri läks odavamaks)

Question 38

Pankrot / likvideerimine / saneerimine

Answer 38

Pankroti korral jagatakse varad (Raha (deposiidid), laekumata arved, laoseis, masinad ja seadmed) võlausaldajate ja aktsionäride vahel ära (lühiajaline laen, pikaajaline laen (võlakirjad), omakapital (aktsiad) - võlausaldajad järjekorras esimesed, aktsionärid viimased Probleem: aktsionäridele tavaliselt ei jätku varasid, või kui jätkub, siis kõige kehvemad.

Question 39

Aktsia ja võlakiri (kasumi jagamine ja peamine erinevus)

Answer 39

Aktsia- Saad osa kasumi jagamisest (dividend), aga selleks peab ettevõttel hästi minema. Halbadel aegadel langevad aktsiad märkimisväärselt. Võlakiri- Teenid stabiilset intressi, aga kui ettevõttel läheb oodatust paremini, siis kasumist osa ei saa. Pankroti korral oled järjekorras esimene. Järeldus: võlakiri on stabiilse tootlikusega. Aktsia hind kõigub rohkem, aga pakub pikaajaliselt kõrgemat tootlust. Kõrgem risk = kõrgem tootlus

Question 40

NAV ehk Net Asset Value

Answer 40

Puhas vara väärtus (NAV) fondi varad miinus kohustused jagatud osakute arvuga (ehk ühe osaku „väärtus“).

Question 41

Avatud fond

Answer 41

uued investorid ostavad osakuid NAV hinnaga, vanad müüvad samuti NAV hinnaga tagasi. Nt LHV Maailma Aktsiate fond ja pensionifondid

Question 42

Suletud fond

Answer 42

Välja on lastud kindel arv osakuid ja nendega kaubeldakse hiljem börsil, hind võib NAVist erineda. Nt Eften III fond.

Question 43

Aktiivselt juhitud fond

Answer 43

fondijuht valib investeeringud vastavalt turuolukorrale.

Question 44

Passiivsed fondid (tihti ETFid)

Answer 44

börsil kauplevad fondid, mis sisaldavad eelnevalt paika pandud „korvi“ aktsiaid, või aktsiaid, mis vastavad teatud tingimustele. Nt S&P500, High Dividend, Euroopa Tervisehoid jne. Üldjuhul madala teenustasuga.

Question 45

Fondide eelised

Answer 45

- Odavad tehingutasud (sama portfelli replikeerides maksaks kõigi aktsiate kauplemise eest) - Hajutatus - Lai instrumentide valik - Reguleeritud ja kontrollitud tegevus - Võimalus investeerida instrumentidesse, millele väikeinvestor muidu ligi ei saaks.

Question 46

Aktiivsed vs passiivsed fondid

Answer 46

Passiivsed fondid on üldjuhul odavamad ja agressiivsemad. Aktiivsete fondide tasud on kõrgemad, aga pakuvad stabiilsemat tootlust.

Question 47

EURIBOR

Answer 47

Euroopa pankade vaheline rahaturu intressimäär, muutub igapäevaselt. Selle intressiga laenavad pangad teineteisele raha

Question 48

Repo (repurchase agreement)

Answer 48

leping, mis kohustab väärtpaberi müüjat selle kindla aja pärast kindla hinnaga tagasi ostma (tavaliselt üleöö). Kasutatakse peamiselt võlakirjadega. Müüd odavamalt ja ostad kallimalt tagasi (kui on kiiresti raha vaja).

Question 49

T-bill (Treasury bill)

Answer 49

USA valitsuse lühiajaline võlakiri (alla 1a). Väga likviidne ja turvaline (aga madal intress)

Question 50

Optsioon (Tuletisinstrument)

Answer 50

õigus osta/müüa alusvara fikseeritud aja pärast, fikseeritud hinnaga (tehingut ei pea tegema) nt: õigus osta maatükk 2 aasta pärast, 4m EUR eest

Question 51

Futuur (Tuletisinstrument)

Answer 51

kohustus osta/müüa alusvara fikseeritud aja pärast, fikseeritud hinnaga (standardiseeritud, kauplevad börsil) nt: lennufirma fikseerib järgmiseks aastaks kütusetarned 650$/t

Question 52

Forward (Tuletisinstrument)

Answer 52

kohustus osta/müüa alusvara fikseeritud aja pärast (tulevikus tehtav tehing), fikseeritud hinnaga (tailor-made, spetsiifiliselt kokku lepitud, ei kauple börsil) nt: pagaritöökoda fikseerib järgnevateks kvartaliteks jahutarned

Question 53

Mis summa on LHV Brokeri miinimumvara nõue ja palju on haldustasu?

Answer 53

500 EUR ja haldustasu puudub

Question 54

LMT (Peamised orderitüübid)

Answer 54

order täidetakse limiithinna või parema hinnaga

Question 55

MKT (Peamised orderitüübid)

Answer 55

order täidetakse parima hinnaga turul

Question 56

O.C.O. (one cancel others) (Peamised orderitüübid)

Answer 56

ühe orderi täitmisel seotud orderid tühistatakse

Question 57

Stop if Bid (BUY) (Stop orderid (FX))-Broker

Answer 57

lühikese positsiooni kaitsmiseks. Aktiveerub kui BID on STP tasemel

Question 58

Stop if Offered (SELL) (Stop orderid (FX))-Broker

Answer 58

pika positsiooni kaitsmiseks. Aktiveerub kui ASK on STP tasemel

Question 59

Stop Limit (Stop orderid (FX))-Broker

Answer 59

kui hind jõuab STP tasemele saadetakse turule limiithinnaga order

Question 60

Contract for Difference (CFD)

Answer 60

… ehk hinnavaheleping (tuletisinstrument, OTC). Võimaldab panustada alusvara hinna tõusule/langusele, alusvara ennast omandamata. Näiteks puudub hääleõigus aktsionäride koosolekul

Question 61

Mis on CFD alusvaraks ja millele annab õiguse?

Answer 61

Alusvara: aktsiad ja ETFid, indeksid, toorained, valuutad, võlakirjad, intressimäärad jne Annab õiguse dividendidele CFD väljastaja poolt (lühikese positsiooni puhul dividendi maksmise kohustus)

Question 62

Optsioonid

Answer 62

Optsioon on leping kahe poole vahel: Optsiooni ostjal on õigus, kuid mitte kohustus osta või müüa kindlaksmääratud kuupäeval, kindlaksmääratud hinnaga alusvara - Ostuoptsioon (call) annab õiguse osta - Müügioptsioon (put) annab õiguse müüa Optsiooni müüjal on kohustus osta või müüa alusvara - Lühike ostuoptsioon (short call) - Lühike müügioptsioon (short put)

Question 63

Optsioonide kasutusala (milleks optsioone kasutatakse?)

Answer 63

1.) Riskide maandamine - Pikkade positsioonide kindlustamine languse vastu ostes müügioptsioone - Müügioptsioonide ostmine pikkade positsioonide kaitseks - Ostuoptsioonide ostmine lühikeste positsioonide kaitseks 2.) Täiendava rahavoo tekitamine - Pikkadele positsioonidele ostuoptsioonide väljakirjutamine 3.) Spekuleerimine - Optsioonidega kauplemine

Question 64

Ostuoptsioon (+C) (Optsioonide karakteristikud ja terminid)

Answer 64

õigus osta kindlaksmääratud ajal ja hinnaga alusvara

Question 65

Müügioptsioon (+P) (Optsioonide karakteristikud ja terminid)

Answer 65

õigus müüa kindlaksmääratud ajal ja hinnaga alusvara

Question 66

Kordaja (Optsioonide karakteristikud ja terminid) Mitu aktsiat saab enamjaolt osta või müüa ühe lepinguga?

Answer 66

üks leping annab õiguse osta või müüa 100 aktsiat, esineb ka muid kordajaid (10)

Question 67

Tüüp (Ameerika tüüpi ja Euroopa tüüpi optsioon) (Optsioonide karakteristikud ja terminid)

Answer 67

Ameerika tüüpi optsiooni on võimalik igal ajal kasutada või müüa. Euroopa tüüpi optsiooni on võimalik kasutada viimasel kauplemispäeval. Kaubeldavad pidevalt.

Question 68

Tähtaeg (last trading) (Optsioonide karakteristikud ja terminid)

Answer 68

tavaliselt iga kuu 3. reede, kuid esineb erisusi. NB! Optsioonid aeguvad päev hiljem!

Question 69

Täitmishind (strike) (Optsioonide karakteristikud ja terminid)

Answer 69

kindlaksmääratud alusvara ostu või müügihind

Question 70

rahas (in the money -ITM) (Optsioonide karakteristikud ja terminid)

Answer 70

aktsia turuhind on kõrgem kui optsiooni strike (aegumisel omab väärtust) Näide: aktsia hind 50 45 strike call – ITM

Question 71

raha peal (at the money - ATM (Optsioonide karakteristikud ja terminid)

Answer 71

optsiooni strike on võrdne aktsia turuhinnaga (aegumisel väärtusetu) Näide: aktsia hind 50 50 strike call või put - ATM

Question 72

rahast väljas (out of the money - OTM) (Optsioonide karakteristikud ja terminid)

Answer 72

aktsia turuhind on madalam kui optsiooni strike (aegumisel väärtusetu) Näide: aktsia hind 50 55 strike call- OTM

Question 73

Optsioonisümbolite lugemine

Answer 73

Koosneb aktsia sümbolist ja 15 kohalisest numbrikombinatsioonist: aasta arv, kuu, aegumiskuupäev, call/put ja strike AAPL201218C00115000 (20-aasta, 12-kuu, 18-päev (ehk aegub 18.12.2020), C-call. 115-strike price)

Question 74

Mis mõjutab optsioonihinna kujunemist

Answer 74

- Aktsia hind vs strike - Volatiilsus - Aeg tähtajani - Dividendid - Intressimäär

Question 75

Long put

Answer 75

- Puti ostjal on õigus, kuid mitte kohustus, müüa alusvara kokku lepitud hinnaga ja teatud ajaperioodi jooksul - Panustamine aktsia langusele. - Olemuselt sarnane aktsia enda lühikeseks müügiga. - Piiratud risk: maksimaalne kaotus makstud optsioonipreemia. - Margin calli oht puudub.

Question 76

Long call

Answer 76

- Calli ostjal on õigus, kuid mitte kohustus, osta alusvara kokku lepitud hinnaga ja teatud ajaperioodi jooksul - Panustamine aktsia tõusule. - Olemuselt sarnane aktsia ostuga. - Piiratud risk: maksimaalne kaotus makstud optsioonipreemia. - Margin calli oht puudub.

Question 77

Short put

Answer 77

- Put optsiooni müümine pakub piiratud tulu ja märkimisväärset kahjumipotentsiaali. - Puti müümisel saadakse optsioonipreemia - Eesmärk: aktsia hind jääks strike’ist kõrgemale. - Tuleb arvestada võimalusega, et vastaspool soovib optsiooni täita, seega müüja peab ostma optsiooni omanikult aktsiad.

Question 78

Short call

Answer 78

- Pessimistlik aktsiahinna suhtes - Calli müümisel saadakse optsioonipreemia - Eesmärk = aktsia hind jääks strikest madalamale - Kui hind tõuseb on kahjum piiramatu (naked call)

Question 79

Optsioonistrateegiad

Answer 79

Peamiselt jagunevad optsioonistrateegiad vastavalt: * Bullish strateegiad * Bearish strateegiad * Neutraalne strateegiad * Volatiilsuse strateegiad * Positsiooni kaitsvad strateegiad

Question 80

Straddle

Answer 80

- Neutraalne optsioonistrateegia - Tegemist on volatiilsuse tõusule ning aktsia hinna suurele muutusele panustamisega, spekuleerimata kas aktsia hind tõuseb või langeb - Ostetakse sama täitmishinnaga ATM call ja put

Question 81

Strangle

Answer 81

- Sarnaneb straddeliga, kuid tehingusse minekuks kasutatakse vähem raha. - Ostetakse OTM call ja put - Aktsialt oodatakse veel suuremat volatiilsuse või hinna liikumist

Question 82

Mis oskusi optsioonidega kauplemine nõuab?

Answer 82

- Optsioonidega kauplemine ei sobi kõigile -Teadmised turgudest ja turutunnetus - Aktsiatega kauplemise kogemus - Instrumendi eritingimuste tundmine - Teadmised tehnilisest analüüsist, “news trading” - Teadmised optsioonistrateegiatest ja kasutusvõimalustest - Distsipliin ja pühendumus Optsioonid annavad rohkem võimalusi kauplemiseks, kuid vähem võimalusi eksimiseks

Question 83

Futuurid

Answer 83

Standardiseeritud kahe osapoolevaheline leping, millega võetakse kohustus osta/müüa kokku lepitud kuupäeval konkreetset alusvara, kindlaks määratud hinna ja kogusega. Alusvaraks võib olla tooraine, valuuta, võlakiri, aktsia, aktsiaindeks, intressimäär jne.

Question 84

Alustamise tagatis (initial margin) (Futuurid)

Answer 84

nõutav kapital positsiooni avamiseks.

Question 85

Hoidmise tagatis (maintanance margin) (Futuurid)

Answer 85

minimaalne tagatis lepingu kohta, mis peab igal ajal olema kontol.

Question 86

Mis on futuuride eesmärk?

Answer 86

Futuuride eesmärk: spekuleerimine, riskide juhtimine ja riskide maandamine. Võimendusega instrumendid: tagatis 2-10% (üksikutel juhtudel 10-25%) lepingu väärtusest. Volatiilsetes tingimustes võidakse tagatismäära tõsta üleöö. Kasumi/kahjumi ümber hindamine toimub igapäevaselt (erinevalt aktsiatehingust, kus kasum või kahjum arveldatakse alles positsiooni sulgemisel). Seega iga päev tekib futuurile uus soetushind, mille alusel arvutatakse järgmise päeva kasum/kahjum ja kasum/kahjum kantakse iga päev kliendi kontole.