Rahustid Flashcards
(12 cards)
Kuidas toimivad anksiolüütikumid ja uinutid ning milline on nende mõju ajule ja kehale?
Anksiolüütikumid ja uinutid kuuluvad peamiselt bensodiasepiinide ravimite klassi ja mõjutavad aju GABA_A retseptoreid. Need ravimid suurendavad GABA pidurdavat toimet, mis vähendab närvirakkude aktiivsust. Selle tulemusena saavutatakse rahustav, uinutav, lihaseid lõõgastav ja ärevust leevendav toime. Uinutid, näiteks Z-ravimid (zopikloon, zolpideem), on mõeldud eeskätt uneprobleemide leevendamiseks, samas kui anksiolüütikumid on suunatud ärevuse ja stressi vähendamisele.
Millised on kõige tavalisemad anksiolüütikumide ja uinutite kõrvaltoimed?
Kõrvaltoimed võivad sisaldada päevast unisust, tasakaaluhäireid ja motoorset kohmakust, samuti mälu ja keskendumisvõime halvenemist. Erinevalt oodatust võivad tekkida paradoksaalsed efektid, nagu ärevuse suurenemine. Pikaajalisel kasutamisel võib areneda tolerantsus ja sõltuvus, samuti võivad esineda võõrutusnähud, sealhulgas ärevus, unehäired ja lihasvalu.
Kuidas erinevad bensodiasepiinid ja Z-ravimid oma toime kestuse ja efektiivsuse poolest?
Bensodiasepiinide ja Z-ravimite toime kestus sõltub nende poolväärtusajast ja seondumisest GABA_A retseptori alaühikutega. Lühitoimelised bensodiasepiinid (nt alprasolaam) on efektiivsed ärevuse ja paanikahäirete ravis, samas kui pika toime kestusega ravimid (nt diasepaam) pakuvad stabiilsemat toimet ärevuse ja lihaspasmide leevendamiseks. Z-ravimid nagu zolpideem ja zopikloon on suunatud eeskätt unehäirete raviks ja neil on lühem toime kestus.
Millised on bensodiasepiinide pikaajalise kasutamise riskid, sealhulgas sõltuvuse tekkimise mehhanism?
Pikaajaline bensodiasepiinide kasutamine võib põhjustada sõltuvuse tekkimist (kuni 50% patsientidest, kes kasutavad rahusteid üle ühe kuu). Sõltuvus tekib, kuna bensodiasepiinid suurendavad dopamiini aktiivsust aju VTA piirkonnas, mis on seotud teiste sõltuvust tekitavate ainete toimega. Lühiajaline kasutamine (nt alprasolaam) toob kaasa sõltuvuse kiirema tekkimise, samas kui pikema toime kestusega ravimid (nt diasepaam) pakuvad suuremat turvalisust võõrutamise ajal.
Kuidas toimub bensodiasepiinide ja Z-ravimite võõrutamine ning millised on võõrutusravi väljakutsed?
Võõrutusravi on järk-järguline protsess, kus bensodiasepiinide annuseid alandatakse järk-järgult, et vältida äkilise katkestamise tagajärgi, nagu ärevus, unehäired ja krambid. Optimaalne ravikuur kestab 4-8 nädalat. Kui patsiendil on suured annused või alkoholivõõrutusnähtud, tuleb teda suunata statsionaarsele ravile. Võõrutusprotsessi käigus võivad tekkida psühholoogilised ja kehalised sümptomid, sealhulgas ärrituvus, lihasvalu, iiveldus ja isegi krambid. Samuti võib kasutada karbamasepiini või pregabaliini, et toetada võõrutusravi.
Millised on riskid ja tagajärjed bensodiasepiinide ja alkoholide kooskasutamisel?
Bensodiasepiinide ja alkoholide kooskasutamine suurendab ravimite toksilisust, kuna mõlemad ained pärsivad kesknärvisüsteemi, mis võib viia hingamise pärssumiseni ja eluohtlike seisundite tekkimiseni. Üle 30% opioidide üledoosidest on seotud bensodiasepiinide kooskasutamisega. Seetõttu on oluline, et arst jälgiks hoolikalt ravimite koostoimeid ja vältiks nende kombinatsiooni patsiendi ravi käigus.
Millised on bensodiasepiinide ja Z-ravimite kasutamise piirangud unehäirete ravis?
Bensodiasepiinide kasutamist unehäirete ravis tuleks vältida, kui võimalik, kuna need tekitavad kiirelt sõltuvust. Eelistatud on Z-ravimid (nt zolpideem, zopikloon), kuna neil on vähem sõltuvust tekitav toime. Medikamentoosne ravi unehäirete korral ei tohiks kesta kauem kui 14 päeva, kuna pikaajaline kasutamine võib põhjustada tolerantsi ja võõrutusnähte.
Kuidas kasutatakse bensodiasepiine ja antidepressante ärevushäirete ravis?
Bensodiasepiine kasutatakse ärevushäirete sümptomite lühiajaliseks leevendamiseks (tavaliselt 2-4 nädalat), kui ärevus on tugevalt häiriv. Kergema ärevuse puhul eelistatakse psühhoteraapiat ja antidepressante. Bensodiasepiine võib kasutada ka koos antidepressantidega ravi alustamisel või lühiajaliseks tugeva ärevuse ja agiteerituse leevendamiseks, kuid nende kasutamine peaks olema lühike (kuni 6 nädalat), et vältida sõltuvuse tekkimist.
Millised on bensodiasepiinide ja Z-ravimite pikaajalise kasutamisega seotud neuroloogilised ja kognitiivsed riskid?
Pikaajaline bensodiasepiinide ja Z-ravimite kasutamine on seotud mitmete neuroloogiliste ja kognitiivsete probleemidega, sealhulgas mälu halvenemine, keskendumisraskused ja emotsionaalne tuimus. Samuti on tõestatud, et pikaajaline kasutamine suurendab dementsuse ja Alzheimeri tõve riski. Kognitiivsed häired võivad tekkida eriti eakatel patsientidel, kellel on juba eelsoodumus neuroloogiliste haiguste tekkeks. Seetõttu on oluline, et nende ravimite kasutamine oleks lühiajaline ja rangelt näidustatud.
Kuidas mõjutavad bensodiasepiinide ja Z-ravimite kombinatsioon teiste psühhoaktiivsete ainetega, nagu opioiidid ja stimulantide kuritarvitamine?
Bensodiasepiinide ja Z-ravimite kombinatsioon opioiididega on eriti ohtlik, kuna see võib viia hingamisdepressiooni ja kooma tekkeni. Kõik bensodiasepiinide ja opioidide kooskasutamine võib suurendada üledoosi riski, sest mõlemad ravimid pärsivad hingamisteede funktsioone. Stimulantide (nt amfetamiinide ja kokaiini) kuritarvitamine koos rahustite ja uinutitega võib põhjustada psühhoosi, paradoksaalseid efekte (nt ärevuse suurenemine) ja ohtlikke südame-veresoonkonna häireid. Kombineeritud kasutamine suurendab sõltuvuse tekke riski, mistõttu tuleb neid ravimeid ettevaatlikult määrata ja jälgida.
Rahustite ja uinutite põhjendatud kasutamine
Tugeva ärevuse lühiajaline ravi.
*Oluliselt elukvaliteeti häiriva unetuse lühiajaline ravi.
*Väljendunud agitatsiooni, käitumishäire, psühhoosi ja deliiriumi lühiajaline, sümptomaatiline ravi.
*Alkoholi võõrutussündroom.
*Epilepsia ravi.
*Skeletilihaste spastilisuse ravi.
Kasutamise/Kuritarvitamise tuvastamine
Põhjalik anamnees, digilugu- retseptikeskuse, uriinianalüüsist ainete määramine
