Sõltuvus Flashcards
(16 cards)
Mis on õe roll sõltuvushäirete ravis
Õde täidab järgmisi ülesandeid:
* terapeutilise suhte loomine
* anamneesi kogumine
* läbivaatus
* terviseseisundi jälgimine
* laboratoorsete uuringute võtmine
* ravimite manustamine
* psühhoedukatsioon
* nõustamine
Need ülesanded aitavad tagada patsiendi tervikliku hoolduse ja toetuse.
Milliseid laboratoorseid uuringuid võib õde võtta sõltuvushäirete ravis?
Õde võib võtta järgmisi laboratoorseid uuringuid:
* alkoholi sisalduse mõõtmine
* uriinitestid
Need uuringud on olulised, et jälgida patsiendi seisundit ja ravivastust.
Mida tähendab psühhoedukatsioon sõltuvushäirete ravis?
Psühhoedukatsioon tähendab teabe andmist patsiendile ja tema pereliikmetele sõltuvushäirete kohta.
See aitab suurendada teadlikkust ja toetada raviprotsessi.
Sõltuvushäire teoreetilised mudelid
Psühholoogilised ja bioloogilised
Sarrustasu defitsiit (reward-deficiency):mis tähendab
et inimese aju reageerib vähem positiivsetele stiimulitele
Kuidas selgitab Krystal sõltuvushäire tekkimist ja milline on selle seos aleksitüümiaga?
raskus emotsioonide nimetamise, äratundmise ja verbaliseerimisega, sisemine barjäär.
Mis on sõltuvushäire psühholoogiliste mudelite kohaselt?
Sõltuvushäire kui ajuhaigus. Sõltuvushäire on krooniline seisund, kus inimene kaotab kontrolli oma käitumise üle, olles sõltuv psühhoaktiivsetest ainetest või tegevustest (nt hasartmängud). Selle häire puhul muutub aine kasutamine või tegevus püsivaks harjumuseks, mida inimene ei suuda lõpetada ega kontrollida, isegi kui see põhjustab negatiivseid tagajärgi.
Millised on sõltuvushäirete tekkemehhanismid?
Bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed
Kuidas psühholoogilised mudelid sõltuvushäirete tekkes toimivad?
Psühholoogilised mudelid sõltuvushäirete tekkes käsitlevad sõltuvust tihti kui emotsioonide ja käitumise regulatsiooni häireid.
Milline on bioloogiline käsitlus sõltuvushäiretest?
Bioloogiline mudel näeb sõltuvust kui kroonilist ajuhaigust, mis on seotud tasustamissüsteemi häiretega. Aju reageerib psühhoaktiivsetele ainetele tugeva dopamiini vabanemisega, mis tekitab naudingutunde. Pikemas perspektiivis muutub aju tasustamissüsteem sõltuvaks, mistõttu inimene vajab aina rohkem ainet sama rahulolu saavutamiseks.
Kuidas arenes alkoholisõltuvuse kontseptsioon ajalooliselt?
Sõltuvushäire käsitlus kui „moraalne nõdrameelsus” põhineb ajalooliselt ja moraalsetel seisukohtadel, mitte teaduslikel mudelitel. Seda vaadet on kasutatud sõltuvushäirete mõistmiseks ja stigmatiseerimiseks minevikus, kuid see ei vasta enam kaasaegsetele teaduslikele arusaamadele. Moraalse nõdrameelsuse” mudel on aegunud ja ebaõiglane käsitlus, mis süüdistab sõltlasi nende seisundis. Kaasaegne meditsiin ja psühholoogia rõhutavad, et sõltuvus on haigus, mis vajab terviklikku ravi, mitte hukkamõistu.
Kuidas toimib dopamiin ja tasustamissüsteem sõltuvushäiretes?
Dopamiin on aju keemiline ühend, mis on seotud naudinguga. Sõltuvuses olev inimene kogeb tugevat dopamiini vabanemist, kui ta kasutab psühhoaktiivseid aineid. Aju hakkab neid aineid pidama tähtsamateks kui loomulikud naudingud (nt toit, sport), kuna need pakuvad tugevat ja kiiret rahulolu. Samuti vähendab dopamiini taseme tasakaalutunne inimese võimet teha teadlikke valikuid, mis raskendab sõltuvuse ületamist.
Millised ajupiirkonnad on seotud sõltuvuse tekkega?
Tasustamissüsteem (VTA ja nucleus accumbens): vastutab naudingutunde tekitamise eest.
Prefrontaalne ajukoor: vastutab enesekontrolli ja otsuste tegemise eest.
Mandelkeha (amügdala): reguleerib emotsioone, nagu ärevus ja hirm.
Hipokampus: vastutab mälestuste ja õppimise eest, mis võivad seostada aine tarvitamise positiivsete kogemustega.
Mis on sõltuvuse diagnoosikriteeriumid vastavalt F1x.2 määratlustele?
1.tugev tung või sundmõte tarvitada ainet;
2.võimetus kontrollida aine tarvitamisel käitumist, tarvitamise kestust ja aine hulka;
3.aine tarvitamise lõpetamisel või vähendamisel tekkiv võõrutusseisund, mille tõestuseks on ainele iseloomulik võõrutussündroom; või aine tarvitamine, et leevendada või ära hoida võõrutussümptomaatikat;
3. tolerantsuse teke, mis väljendub selles, et aine esialgse toime saavutamiseks tuleb tarvitatava aine annust tõsta.
4. vaba aja veetmise teiste võimaluste ja huvide progresseeruv taandumine aine tarvitamise ees, suurenenud on ajahulk, mis kulub aine hankimisele, tarvitamisele ja toimest toibumisele;
5.aine tarvitamise jätkamine vaatamata ilmsetele kahjustavatele tagajärgedele, nagu maksakahjustus massiivse joomise tagajärjel, intensiivsele aine tarvitamise perioodile järgnevad depressiivsed episoodid, kognitiivsete funktsioonide häirumine.
Selgita, kuidas võõrutusseisund ja tolerantsus sõltuvuse diagnoosimise kriteeriumid täidavad.
Võõrutusseisund tähendab seda, et kui sõltlane lõpetab aine tarvitamise või vähendab annust, tekivad talle ainele iseloomulikud võõrutusnähud (nt ärevus, higistamine, värinad). Kui inimene tarvitab ainet, et leevendada või ära hoida need sümptomid, siis see kinnitab sõltuvuse olemasolu.
Tolerantsus tekib siis, kui aine tarvitamiseks on vaja suurendada annust, et saavutada sama algne toime. See viitab keha kohanemisele ainega ja muutusele aine toime tugevuses.
Sõltuvuse ravietapid:
1.Hindamine ja diagnostika: Sõltuvuse ulatuse ja mõju hindamine inimese füüsilisele ja vaimsele tervisele.
2. Detoksifikatsioon: Kui vajalik, alustatakse aine kehast eemaldamise protsessiga, et leevendada võõrutusnähte.
3. Ravi ja teraapia: Kognitiivne käitumisteraapia (CBT), motivatsioonipõhine teraapia, pere- ja grupiteraapia.
4. Medikamentoosne ravi: Ravimid, mis aitavad vähendada aineisu või leevendada võõrutusnähtusid.
5. Toetus ja järeluuringud: Toetavad grupid (nt 12-sammuline programm) ja individuaalsed seansid, et hoida motivatsiooni ja vältida tagasilangust.
